Jäät­me­re­for­mi ees­märk on pan­na ini­me­sed jäät­meid lii­gi­ti ko­gu­ma

„Ees­tis lä­heb ring­lus­se um­bes 30 prot­sen­ti ol­me­jäät­me­test, 2025. aas­taks on va­ja se­da peaae­gu ka­he­kor­dis­ta­da,“ üt­les klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ring­ma­jan­du­se osa­kon­na nõu­nik Kat­rin Kop­pel veeb­rua­ris Ani­ja mõi­sas toi­mu­nud Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du nõu­päe­val.

Ta li­sas, et na­gu tei­sed Eu­roo­pa Lii­du liik­mes­rii­gid, on ka Ees­ti lu­ba­nud suu­na­ta tu­le­val aas­tal ring­lus­se ehk taas­ka­su­tus­se pool ko­gu­tud ol­me­jäät­me­test.

„Sel­leks, et jäät­med ring­lu­ses­se jõuak­sid, on va­ja jäät­med ko­gu­da lii­gi­ti. Prae­gu si­sal­da­vad se­gaol­me­jäät­med kõi­ge roh­kem bio­jäät­meid ja pa­ken­di­jäät­meid – igas prü­gi­kas­tis on um­bes kol­man­dik bio­jäät­meid ja kol­man­dik pa­ken­deid,“ tõ­des ring­ma­jan­du­se osa­kon­na nõu­nik Kat­rin Kop­pel.

Üks jäät­me­re­for­mi­ga ka­van­da­tav muu­da­tus on suu­na­tud too­de­te­le ja puu­du­tab pa­ken­deid. Mi­nis­tee­riu­mi nõu­nik sel­gi­tas, et prae­gu ei ole pal­jud toi­duai­ne­te pa­ken­did taas­ka­su­ta­ta­vad: „Ta­ha­me toot­jat ra­ha­li­selt mõ­ju­ta­da, et pa­kend, mil­le tu­ru­le la­seb, on pa­re­mi­ni ring­lus­se võe­tav.“

Muu­tu­sed oo­ta­vad ees ka jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mist ning jäät­me­te käit­lust ehk mi­da te­hak­se lii­gi­ti ko­gu­tud jäät­me­te­ga eda­si. Jäät­me­re­for­mi­ga ka­van­da­tak­se, et jäät­me­te ring­lus­se­võtt oleks sood­sam kui prü­gi­las­se la­des­ta­mi­ne või põ­le­ta­mi­ne, sel­leks on ka­vas prü­gi põ­le­ta­mi­ne mak­sus­ta­da ning la­des­tus­ta­su tõs­ta.

Kat­rin Kop­pel rää­kis ka, et olu­li­ne on te­ki­ta­da nõud­lus ring­lus­se võe­ta­va ma­ter­ja­li jä­re­le. Sel­leks Ees­ti-si­se­selt mi­da­gi ei ka­van­da­ta, küll aga tu­le­vad Eu­roo­pa Lii­du ta­se­mel nõu­ded. Osa neist on ju­ba keh­tes­ta­tud, näi­teks pea­vad 2025. aas­tal vä­he­malt 25 prot­sen­ti plast­pu­de­li­test ole­ma taas­ka­su­ta­tud plas­tist.

Järg­mi­sel aas­tal tu­leb lii­gi­ti ko­gu­da 25 prot­sen­ti roh­kem
Jäät­me­sea­du­se jär­gi on jäät­me­hool­dus üks ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se üle­san­deid. Sea­dus sä­tes­tab, et oma­va­lit­sus peab kor­ral­da­ma jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mist ja kor­ral­da­tud jäät­me­veo raa­mes jäät­me­te eda­sist käit­lust. Klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi nõu­nik nen­tis, et te­ge­li­kult puu­dub oma­va­lit­sus­tel vas­tu­tus, mis tu­le­mu­se pea­vad nad jäät­me­hool­du­se­ga saa­vu­ta­ma, osa oma­va­lit­su­si ei tea­gi, kui pal­ju ja mil­li­seid jäät­meid nen­de ter­ri­too­riu­mil te­kib ning kui­das neid käi­del­dak­se. Pal­jud oma­va­lit­su­sed on väl­ja too­nud, et neil puu­dub jäät­me­hool­du­se pa­re­maks kor­ral­da­mi­seks ra­has­ta­mis­või­ma­lus.

„Tu­le­mus on see, et meil Ees­tis ko­gu­tak­se kesk­mi­selt lii­gi­ti vaid 40 prot­sen­ti ol­me­jäät­me­test. 2025. aas­ta va­ja­dus on 65 prot­sen­ti,“ lau­sus Kat­rin Kop­pel.

2030. aas­tal tu­leks klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi plaa­ni­de ko­ha­selt lii­gi­ti ko­gu­da vä­he­malt 70 prot­sen­ti ol­me­jäät­me­test. Ring­lus­se peaks tu­le­val aas­tal jõud­ma vä­he­malt 55 prot­sen­ti jäät­me­test prae­gu­se 30 prot­sen­di ase­mel ning 2030. aas­tal vä­he­malt 60 prot­sen­ti.

Sel­le saa­vu­ta­mi­seks plaa­ni­tak­se jäät­me­re­for­mi­ga keh­tes­ta­da oma­va­lit­sus­te­le jäät­me­hool­du­se tu­le­mus­näi­ta­jad, muu­ta jäät­me­hool­du­se ra­has­tust ning sea­da jäät­me­hool­du­se kor­ral­da­mi­se­le konk­reet­sed tin­gi­mu­sed.

Tu­le­mus­näi­ta­ja ehk oma­va­lit­su­se jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­se sih­tarv on 2025. aas­tal 65 prot­sen­ti ning edas­pi­di igal aas­tal 1 prot­sen­di võr­ra kõr­gem, nii et 2030 aas­tal oleks 70 prot­sen­ti ja 2035. aas­tal 75 prot­sen­ti. Ku­na nii suurt hü­pet on mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul kee­ru­li­ne te­ha ning mõ­nel val­lal või lin­nal või­vad kor­ral­da­tud jäät­me­veo han­ke­le­pin­gud keh­ti­da veel viis aas­tat, nä­hak­se oma­va­lit­sus­te­le sih­tar­vu täit­mi­seks et­te üle­mi­ne­kuaeg.

„Sih­tar­vu saa­vu­ta­mist hak­ka­me küll ko­he kont­rol­li­ma, aga vas­tu­tus sel­le täit­mi­se eest te­kib hil­je­malt aas­tal 2030,“ üt­les nõu­nik.

Ta tõi näi­te, et 2022. aas­tal ko­gu­ti Pai­de lin­nas lii­gi­ti 40 prot­sen­ti ehk 1462 ton­ni ol­me­jäät­meid. Sih­tar­vu 65 prot­sen­ti saa­vu­ta­mi­seks on va­ja täien­da­valt ko­gu­da lii­gi­ti 908 ton­ni jäät­meid: „Kõi­ge suu­rem po­tent­siaal on neist bio­jäät­me­te, va­na­pa­be­ri ja pa­ken­di­te lii­gi­ti sor­tee­ri­mi­ne. Bio­jäät­meid ko­gu­ti Pai­des eral­di 225 ton­ni, se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka läks 693 ton­ni. 2023. ja 2024. aas­ta and­med on tõe­näo­li­selt olu­li­selt pa­re­mad, sest bio­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne on nüüd kõik­jal ko­hus­tus­lik.“

Kat­rin Kop­pel mär­kis, et prae­gu ei ole pai­ka­pi­da­vaid and­meid, kui pal­ju igas val­las-lin­nas jäät­meid lii­gi­ti ko­gu­tak­se, kuid käi­mas on jäät­me­vald­kon­na di­gi­ta­li­see­ri­mi­se pro­jekt, mis või­mal­dab 2026. aas­taks saa­da iga oma­va­lit­su­se koh­ta and­meid, kui pal­ju ja mis lii­ki jäät­meid seal tek­kis. Sih­tar­vu täit­mi­sel ha­ka­tak­se ar­ves­ta­ma ka se­da, kui ini­me­sed ise bio­jäät­meid kom­pos­ti­vad.

Oma­va­lit­sus võib keh­tes­ta­da jäät­me­ta­su
ELi teis­te rii­ki­de ees­ku­jul plaa­nib Ees­ti an­da oma­va­lit­sus­te­le või­ma­lu­se kü­si­da oma jäät­me­val­da­ja­telt jäät­me­ta­su, mi­da võib ka­su­ta­da ai­nult jäät­me­hool­du­se­ga seo­tud te­ge­vus­teks, näi­teks täien­da­va tea­vi­tu­se või jä­re­le­val­ve te­ge­mi­seks, jäät­me­jaa­ma­de ra­ja­mi­seks.

Mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja sel­gi­tas, et jäät­me­ta­su võib koos­ne­da pü­si­ta­sust ja muu­tuv­ta­sust. Pü­si­ta­su on oma­va­lit­su­se jooks­vad ku­lud jäät­me­hool­du­se­le, muu­tuv­ta­su sõl­tub sel­lest, kui pal­ju leib­kond jäät­meid te­ki­tab: „Pü­si­ta­sus on või­ma­lik te­ha eri­su­si, sest jäät­me­val­da­jad on eri­ne­vad – mõ­ni on ük­sik pen­sio­när, tei­ne suur os­tu­kes­kus. Muu­tuv­ta­su, mis hõl­mab pea­mi­selt jäät­me­ve­du ja -käit­lust, saab ini­me­ne ise vä­ga pal­ju mõ­ju­ta­da, kui ko­gub jäät­meid lii­gi­ti või te­ki­tab neid vä­hem.“

Kat­rin Kop­pel rõ­hu­tas, et olu­li­ne on jäät­me­veo ar­ve­tel väl­ja tuua, kui pal­ju mak­sab ar­ve saa­ja lii­gi­ti ko­gu­tud ja kui pal­ju se­ga­ol­me­jäät­me­te üle­and­mi­se eest.

„Re­for­mi üks ees­mär­ke on pan­na ini­me­ne aru saa­ma, et se­gaol­me­jäät­me­te te­ki­ta­mi­ne on olu­li­selt kal­lim kui jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­ne. See peaks ini­me­si mõ­ju­ta­ma oma käi­tu­mist muut­ma. See­tõt­tu peab ole­ma mär­ki­mis­väär­ne hin­na­va­he, kas üle an­tak­se lii­gi­ti ko­gu­tud või se­gaol­me­jäät­meid. Veel­gi kõr­gem ta­su üleand­mi­se eest tuleb jäät­me­te­le, mis on jäe­tud lii­gi­ti ko­gu­ma­ta või on va­les­ti ko­gu­tud,“ rää­kis ta.

Ku­na vä­ga suure osa se­gaol­me­jäät­me­test moo­dus­ta­vad prae­gu pa­ken­di­jäät­med, on mi­nis­tee­riu­mil plaa­nis jäät­me­re­for­mi­ga nõu­da, et vä­he­malt lin­na­des ja ti­he­da­ma asus­tu­se­ga piir­kon­da­des hak­kaks pa­ken­di­jäät­me­te ko­gu­mi­ne toi­mu­ma tek­ke­ko­hal: „See ei tä­hen­da, et igal ma­jal peab ole­ma viis prü­gi­kon­tei­ne­rit eri lii­ki­de jäät­me­te ko­gu­mi­seks. Võib ka­su­ta­da ühis­kon­tei­ne­reid, kor­ter­ma­jad või­vad ka­su­ta­da ühi­seid jäät­me­ma­ju või ae­di­kuid, se­gaol­me­jäät­me­te või pa­ken­di­jäät­me­te äraand­mi­seks võib jät­ka­ta jäät­me­ko­ti ka­su­ta­mist.“

Oma­va­lit­sus­tel tu­leb jäät­me­re­for­mi­ga ha­ka­ta te­ge­ma li­saks kor­ral­da­tud jäät­me­veo­han­ge­te­le ka jäät­me­te käit­lus­tee­nu­se han­keid, luua ela­ni­ke­le ka­su­ta­ja­sõb­ra­li­kud jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­se või­ma­lu­sed, soovitatakse te­ha koos­tööd jäät­me­jaa­ma­de ka­su­ta­mi­sel. Aas­ta lõ­pus on ka­vas ava­da ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­se ta­ris­tu toe­tus­mee­de, sel­le pla­nee­ri­tav maht on 35 mil­jo­nit eu­rot.

Jäät­me­re­for­mi väl­ja­töö­ta­mis­ka­vat­sus on saa­de­tud koos­kõ­las­tus­rin­gi­le, eel­nõu loo­de­tak­se va­lit­su­se­le esi­ta­da sep­temb­ris. Pä­rast se­da saa­de­tak­se see rii­gi­kok­ku ning re­form peaks käi­vi­tu­ma 2025. aas­ta al­gu­ses.