Kehras, Kuusalus, Arukülas, Raasikul on proviisoriapteegid, Loksal ja Kehra Grossi poes asuvate apteekide omanikud on suurfirmad.
Riigikogu käesoleva nädala ajakavas on neljapäeval, 12. veebruaril ravimiseaduse muutmise seaduse teine lugemine. Meedias on seda tinglikult nimetatud apteegikorralduse seaduseks, kuna reguleerib, millises omandivormis peavad Eestis apteegid olema. Seni on meil tohtinud apteegid kuuluda proviisoritele ja ka firmadele, kes omavad apteegikette. Seadus sätestas apteekide arvu vastavalt piirkondade elanikkonna suurusele. 1. jaanuarist 2015 muutus ravimiturg vabaks, maapiirkondades enam elanike arv apteekide rajamist ei piira.
Proviisorite vastuseisu tõttu on seepärast nüüd käsil seaduse muutmine. Mõni aeg tagasi toimus apteekrite ühepäevane streik. Riigikogu sotsiaalkomisjoni viimane seisukoht on proviisorite kasuks – seaduse-eelnõusse on sisse viidud säte, et üldapteegis peab vähemalt 51protsendiline osalus kuuluma ühele või mitmele proviisorile ning üleminekuaeg proviisorite omanduses olevateks apteekideks võiks olla 8 aastat. Samas ei kavatseta apteekide arvu maapiirkondades siduda elanike arvuga.
Sõnumitooja uuris, millise omandivormiga töötavad apteegid Arukülas, Kehras, Kuusalus, Loksal ja Raasikul, mida apteekrid kavandatavatest seadusemuudatustest arvavad ja kuidas need meie apteeke mõjutavad.
Raasiku ja Aruküla apteegid streikisid
Kõige aktiivsemalt on seaduse muutmise eesmärgil tegutsenud Raasiku ja Aruküla haruapteegi omanik, proviisor Marju Rähni, kes kuulub Eesti Apteekide Liidu juhatusse. Tema oli meie piirkonna apteekritest ka ainus, kes koos oma töötajatega osales apteekrite streigis.
Raasiku apteegis ja selle Aruküla haruapteegis on silt „Iseseisvad Eesti apteegid“. Raasikul asutati apteek 110 aastat tagasi. Arukülas on haruapteek olnud 15 aastat, asub tervisekeskuse hoones. Mõlemad apteegid on liitunud proviisoriapteekide koostööketiga Apteek 1.
Marju Rähni: „Streigi ajal selgitasin apteeki astunud inimestele, miks streigime ja kogusin me toetuseks allkirju. Raasiku ja Aruküla apteegi peale saime selle päevaga kokku sada toetusallkirja, saatsin need edasi proviisorite kojale. Hiljem on veel astunud inimesi apteeki ja soovinud oma allkirjaga meid toetada. Lootust on, et seadust muudetakse ja olukord läheb paremaks. Proviisor on kogu aeg vastutanud apteegis, on aastaid ülikoolis õppinud, oskab anda nõu. Pole õige, kui apteegiketid saavad hakata võimutsema ja põhieesmärk on müük iga hinna eest. Kui apteegid kuuluvad proviisoritele, siis ei ole tegu tavalise äriga. Kõige õigem ja kohalikele inimestele kasulikum on siduda apteek esmatasandi tervishoiuteenusega – apteek töötab koostöös perearstidega, proviisor teab inimesi ja nende tervislikku olukorda.“
Marju Rähni on seda meelt, et ravimid peaksid müügil olema ühesuguse hinnaga, ei ole õige apteegikettide praegune süsteem, kus jagatakse kliendikaarte ja tehakse püsiklientidele hinnaalandusi. Kõik see viib vastutuse hajumiseni ja kannatavad patsiendid.
Kehras kaks apteeki, Loksal üks
Proviisoriapteegina töötab ka Kehra Linnaapteek, mis asub tervisekeskusega samas hoones. Proviisor Tiiu Sinivee tõdeb, et praegune ebamäärane olek segab mõnes mõttes igapäevatööd.
Samas nimetab ta maapiirkondade apteekide kõige suuremaks probleemiks hoopis tööjõupuudust – on väga harv juhus, kui apteeki leitakse töötaja kohapealt: „Olen koolitanud noori, nad on käinud siin praktikal, aga liikunud edasi, kes Soome, kes Tallinnasse. Noored peavadki liikuma, aga ka maa-apteekidesse on vaja töötajaid.“
Kehra Linnaapteek on BENU Apteegi iseseisev partnerapteek. Kehrasse tekkis kaks ja pool aastat tagasi Grossi toidupoodi teine apteek, selle nimi on Kehra apteek, omanik on leedulastele kuuluv suurfirma Euroapteek. Küsimusele, kuidas konkurent mõjutab Kehra Linnaapteegi tööd, vastab Tiiu Sinivee, et loomulikult mõjutab, kuid ei soovi pikemalt kommenteerida.
Toidupoega ühe katuse all asuvas Kehra apteegis töötab farmatseut Olga Žuravljova, tema ülemused on Tallinnas, Euroapteegi kontoris. Olga Žuravljova sõidab Kehrasse tööle kaugemalt.
Euroapteegi tegevjuht ja juhatuse esimees Eno Juul räägib, et praegu oodatakse nende firmas, mis seadusemuudatustest saab. Kehra oli tema sõnul üks esimesi maakohti, kuhu Euroapteek tegi oma apteegi – seaduse järgi sai siis uut apteeki avada kohas, kus elanikke on üle 3000 ehk üks apteek tohtis olla 3000 elaniku kohta. Koostöös Grossi toidupoega tehakse nüüd ettevalmistusi apteegi avamiseks ka Loksal. Sõnumitoojas ilmub selgi korral kuulutus, et sinna otsitakse töötajat.
Eno Juul kaitseb oma ettevõtte huve: „Avalikkusele on jäetud vale mulje, mis on ketiapteek ja proviisoriapteek. Eestis on 500 apteeki, kus vastutavad proviisorid või farmatseudid kohapeal. Samamoodi vastutavad nad ka meie ketti kuuluvas 40 apteegis. Igaüks, kes on andnud apteekri vande, vastutab oma töö kvaliteedi eest. Võitlus käib praegu ärihuvide pärast, sest väikeettevõtetel on raske, kui tuleb konkurent. Ent tegelikult on meil suurettevõttena palju suurem surve kvaliteedile, kaotada on palju rohkem. Ühelgi teisel tegevusalal ei soosita monopoli, suund peaks olema ka apteekide osas moderniseerimisele.“
Loksa apteegi omanik on Benu Apteek. Loksal oli kuni 2006. aastani proviisoriapteek, mis veel varem töötas munitsipaalapteegina. Kui pandi müüki hoone, kus apteek asus, müüs Loksa proviisor Elbe Järve apteegi ära ravimite maaletoojale. Benu Apteek kuulub ravimihulgifirmale Tamro.
Elbe Järve: „See oli sundmüük, oleksime pidanud muidu välja kolima. Tänu uuele omanikule saime jääda samale kohale, suurfirma tasub ruumide eest renti.“
Elbe Järve sõnab kavandatava seadusemuudatuse kohta, et sellega ollakse kapitaalselt hiljaks jäänud: „Kust võtavad proviisorid raha, et sundolukorras ära müüdud apteeke tagasi osta? Kõige suurem probleem on aga hoopis kvalifitseeritud tööjõud. Loksale on raske saada koolitatud farmatseuti, meie otsisime töötajat aasta.“
„Eesti peaks leidma kolmanda tee.“
Nii ütleb Kuusalu proviisor Signe Maripuu, kes on 20 aastat pidanud Kuusalus oma apteeki: „Vaidlus apteekide omandiküsimuse üle on minu meelest tähelepanu kõrvale juhtimine põhiprobleemilt. Peamine mure on, kust leida maale apteekidesse erialainimesi. Tulin Kuusalu apteeki tööle 30 aastat tagasi, nüüd tahaks jätkata poole koormusega, aga kuidas meelitada maale proviisorit. Kõrgkooli lõpetanud noored ei tule käsukorras maale apteeki tööle, nagu ei tule ka perearstid. Paljud ei taha olla kohe ettevõtjad, lihtsam on teha palgatööd.“
Signe Maripuu ütleb, et tema arvates ei ole õige lubada ainult proviisoriapteeke: „Me ei saa jätta arvestamata, et kui omal ajal langetati otsus turu vabakslaskmise kohta, hakati tegema investeeringuid. Eesti peaks valima kolmanda tee, see peaks olema mõtlemise koht. Eestis peaksid olema vajaduspõhised apteegid ja meie peaksime olema tervishoiutöötajad. Asutada tuleks apteekrite koda, kuhu kuuluvad kõik sajaprotsendiliselt, nagu on näiteks Itaalias. Elu läheb järjest karmimaks, inimeste ostuvõimest sõltub ka kohalik apteek. Loksale prooviti varem teha konkureerivat apteeki, elu näitas, et see ei viinud kusagile, supp läks lahjemaks, sellest ei võitnud keegi.“
