Kohalikest eelarvetest said 2015. aastal Kuusalu valla MTÜd ja SAd 218 300 eurot, Raasiku vallas 108 500, Anijal 72 400, Loksal 22 900 ning Aegviidus 12 400 eurot.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant Külli Vollmer tutvustas möödunud nädalal Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil analüüsi kodanikuühenduste rahastamisest maakonna omavalitsustes.
Uuringu tellis Kodanikuühiskonna Sihtkapital, läbi viisid Maakonna Arenduskeskuste MTÜde konsultandid, kes uurisid omavalitsustes rahastamisprotsessi reguleerivaid dokumente. Analüüsis olid kodanikuühendused – mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Külli Vollmer ütles, et eesmärk oli uurida, kuidas on kodanikuühenduste rahastamine korraldatud. Andmed on saadud möödunud aasta novembrikuu seisuga.
Ta lausus, et Harjumaal on 22 kohalikku omavalitsust, toetuskord puudub Padise vallas. Valdavalt on projekti- ja tegevustoetused, ka ühekordsed toetused, ühes määruses – näiteks Anija, Aegviidu ja Saue vallas. Investeeringutoetus on Raasiku ja Rae vallas, Kuusalu valla tõi ta esile külaraha toetusega.
Toetust saavad enamikes omavalitsustes taotleda ka seltsingud ning külade toetuse puhul on oluline külavanema, külaseltsi ja küla arengukava olemasolu. Kodulehtedelt leiab toetuskorrad, enamasti ka -vormid, vähem on aruandevorme, pea üldse pole aga näha, kellele on toetus eraldatud: „Kui on teada, millal toetusi jagati, siis protokollide otsingust on leitav, kellele seda eraldati. Mõnes protokollis on vaid lause, et toetust said kõik, kes taotlesid.”
Külli Vollmer kiitis, et hästi on kajastatud toetuskorrad, lisadokumendid ja rahastuse saanud ühendused Raasiku, Kose, Jõelähtme, Saue, Harku vallas, kuid Anija valla kodulehel on kõik kenasti olemas vaid kuni 2013. aastani.
Rahastamisele võrdse ligipääsu analüüs näitas, et toetatakse tegevusi, mis on suunatud laiemale sihtgrupile – näiteks Kuusalu vallas on sõnastatud eesmärk toetada ja arendada traditsioonilise rahvakultuuri viljelemist vallaelanike hulgas.
Kitsama sihtgrupi huve toetavaid määruseid uurijad ei tuvastanud. Paljudel, ka Aegviidu, Anija, Raasiku vallas, on nõutud seost valla arengukavaga, külade toetuste puhul on Anija ja Raasiku valla toetus seotud küla või piirkonna arengukavaga.
Kas ühenduste rahastamine kohalikust eelarvest on tulemuslik, uuring täpselt ei näita, kuna kohalikul tasandil on palju lisainfot, mida vaid kohalik omavalitsus valdab.
Külli Vollmer: „Konkreetsed tingimused ja kriteeriumid taotlus- ja aruandevormides sageli puuduvad. Rõhk on tegevustel ja eelarvel, vähem eesmärgil ja tulemustel. Aruandevormide indikaatorid on lakoonilised või puuduvad üldse.”
Kuidas toetab omavalitsus kodanikuühendusi
Harjumaa kohalikud omavalitsused toetasid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 2015. aastal kokku 2 754 200 euroga. Kuusalu vald on 22 omavalitsuse hulgas 5. kohal, toetust anti 218 300 eurot. Raasiku vald on 8. kohal 108 500 euroga, 11. kohal Anija vald 72 400 euroga, 18. kohal Loksa linn 22 900 euroga ning 20. kohal Aegviidu vald 12 400 euroga. Tabeli eesotsas on Viimsi 676 000 euroga, viimane on Padise 6500 euroga.
Külli Vollmer täpsustas, et põhjalikumat analüüsi on üldiste andmete põhjal keeruline teha: „Omavalitsuses võib MTÜ ja SA rahastamine sõltuda paljudest teguritest. Mõningad rahastused on mõnel KOVil otse omavalitsuse eelarves, teisel MTÜ kaudu, näiteks ringijuhendajate palgad, tasuta spordibaasid.”
Külli Vollmer lausus, et kogu Eestit hõlmav analüüs valmib KÜSKil veebruaris: „Ministeerium võtab ühenduste rahastamise juhtmaterjali uuendamisel kogutud info aluseks. On tõstatatud vajadus juhendi uuendamiseks.”
Suurimad toetused veemajandusele ja külamajadele
Ta tutvustas ka Harjumaa kohalike omavalitsuste toetuse andmebaasi aastatest 2000-2016, kus on kajastatud enamlevinud investeeringute toetusskeemid omavalitsustele: „Peamiselt on tegu investeeringuprojektidega, aga ka investeeringu ettevalmistamise projektidega. Lisaks kohalike omavalitsuste toetustele on kajastatud toetused, mille finantseerimine on otseselt või kaudselt omavalitsustega seotud, näiteks omafinantseeringu katmine, kuigi taotleja pole otseselt omavalitsusüksus, näiteks ÜVK projektid.”
Selgub, et Aegviidu vald on saanud sellel ajavahemikul erinevatest toetusprogrammidest raha 25 projektile summas 2 009 873 eurot. 12 projekti on saanud toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), 7 Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) ning 6 Leaderist. Suurima toetuse sai vallavalitsus 2008. aastal KIKist – 649 370 eurot Aegviidu valla aleviku keskosa veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise esimeseks etapiks.
Anija vald on saanud toetust 58 projektile 11 931 994 eurot – KIKist 32, EASist 14 ning Leaderist 12. Kõige rohkem sai toetust OÜ Velko AV 2008. aastal KIKist Kehra reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks – 6 225 257 eurot.
Kuusalu vallas oli aastatel 2000-2016 toetatud projekte 44 summas 10 581 385 eurot. Kuusalu valla arvestusse on lisatud ka endise Loksa valla projektid. 31 projekti toetus tuli KIKist, 9 EASist, 3 CO2 investeeringute programmist ja üks Priast. Suurim toetus on 3 537 622 eurot, mille sai OÜ Kuusalu Soojus KIKist 2011. aastal Kuusalu, Kiiu ja Kolga aleviku ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks.
Loksa linn sai toetust 4 786 891 eurot 21 projektile. 12 said toetust EASist, 6 KIKist, 2 Priast ja üks CO2 investeeringute programmist. Suurim toetus 4 102 474 eurot oli OÜle Loksa Haljastus 2010. aastal Loksa linna reoveekogumisala veemajandusprojektiks.
Raasiku vallale oli toetusi 26 projektile 6 123 263 eurot. KIK toetas 10 projekti, EAS 7, Pria 7 ning CO2 investeeringute programmist 2. Suurima toetuse sai Raasiku vallavalitsuse projekt EASist 2008. aastal Aruküla põhikooli renoveerimiseks ja juurdeehituseks 2 382 610 eurot.
Andmebaas on ka Harju MTÜde toetuste kohta aastatel 2000-2016.
Aegviidu valda on tulnud toetusi 32 projektile 156 464 eurot, raha said 13 MTÜd. 23 projekti said toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP), 8 Priast ja üks KIKist. Suurima toetuse sai MTÜ Aegviidu Päästeselts 2012. aastal Aegviidu Päästeseltsi keskuse renoveerimiseks – 75 031 eurot.
Anija vallas oli projekte 149, toetust 859 239 eurot 29 MTÜle. Kõige rohkem toetust sai MTÜ Kehra Raudteejaam Kehra jaamahoone rekonstrueerimise esimeseks etapiks, omanikujärelevalve tegemiseks, infostendi valmistamiseks – 80 208 eurot 2011. aastal.
Kuusalu valda tuli toetusprogrammide raha 298 projektile 1 841 166 eurot 86 MTÜle. Kõige rohkem projekte toetas KOP. Suurim toetus on 60 000 eurot, mille on saanud mitmed ühendused –MTÜ Joaveski küla, MTÜ Pärispea Seltsimaja, MTÜ Kodasoo Külaselts, MTÜ Pohiranna ja MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts Priast, toetused on küla- või seltsimaja ehituseks või renoveerimiseks. 60 000 eurot sai ka MTÜ Muusa Kapriis Viinistu külas asuva tööstushoone renoveerimiseks ja spordisaaliks kohandamiseks.
Loksa linnal MTÜd said toetust 269 189 eurot, taotlejaid oli 12, projekte 52. Kõige rohkem projekte toetas KOP. Suurima toetuse sai 2012. aastal KÜSKist MTÜ Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus Loksa elavate linnade projektiks – 36 494 eurot.
Raasiku vallas said toetust 35 MTÜd 163 projektile kokku 540 336 eurot. Kõige rohkem projekte toetas KOP. Kõige rohkem toetust sai MTÜ Kiviloo Külakeskus 2009. aastal – 60 000 eurot Priast Kiviloo külakeskusele muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamiseks ja mõisa valitsejamaja esimese etapi rekonstrueerimiseks.