Hüvasti, Kiiu lasteaed?

1331

Kuusalu vallavalitsus on ette valmistanud ja volikogule esitanud valla lisaeelarve eelnõu. Tundub kummaline, et selle olulisimaid momente pole rahvale tutvustatud. Nimetatud eelnõusse on kirjutatud, et Kiiu lasteaiale kavandatud investeeringutest võetakse ära 1,9 miljonit krooni ning suunatakse see OÜ Kuusalu Soojus osakapitali suurendamiseks. Kommentaare, selgitusi ega põhjendusi volinikele ei saadetud.

Õnneks on mul „au“ kuuluda valla majanduskomisjoni koosseisu, mille valitud liikmeid peab vallavalitsus ilmselt tähtsamateks ja olulisemateks kui volinikke.
Kuusalu Soojuse küsimuse arutamisele kulus lausa poolteist tundi ning paari ettevõtte juhtimisega praegu või hiljuti seotud olnud komisjoni liikme tungival nõudmisel ja nende häältega andis majanduskomisjon vallavalitsusele ülesande Kiiu lasteaialt raha ära võtta ja see Kuusalu Soojusele viimase vältimatuna tunduvast pankrotist päästmiseks (Kuusalu Soojuse nõukogu esimehe sõnad koosolekul) anda. Jäi mulje, et komisjoni liikmed valimisliidust Ühiselt Edasi on otsustanud peaaegu üksmeelselt, et Kiiu lasteaiale ei ole sellel aastal raha tarvis. Oleks asi olnud ainult selles aastas, poleks ma ärevaks muutunud. Juhtub ikka, et investeeringuteks ette nähtud rahaeraldise otsustamine venib. Antudjuhul olla põhjuseks Loksa linna kohtuvaidlus Vabariigi Valitsusega.

Komisjonile avalikustati ka fakt, et oleme kohe-kohe tõusmas lõhki laenanute hulgas „auväärsele“ teisele kohale. Kuidas nii? Meie valitsejad on ikka rõhutanud seda kui hästi on Kuusalu valda majandatud, kui väike on meie laenukoormus ja kui palju toredaid asju on viimaste aastate jooksul korda saadetud. Samas on audiitor kahel järjestikkusel aastal juhtinud tähelepanu asja­olule, et valla bilanss on tugevasti moonutatud – Kuusalu spordikeskuse „üürilepingut“ tuleks lugeda mitte valla jooksvaks kulutuseks vaid pikaajaliseks kohustuseks ning seda tuleks valla bilansis kajastada samaväärselt laenudega. Ehk siis valla laenukoormus ei ole mitte 24 miljonit krooni ehk alla 40% valla „puhastulult“ vaid vähemalt 80 miljonit krooni (või teistsuguse arvestusmetoodika kohaselt isegi kuni 140 miljonit krooni), mis teeks laenukoormuseks juba u. 125% (või koguni 210%). Koosolekul saime teada, et rahandusministeerium oligi suvel vallalt lepingu välja nõudnud ning sealt olla saadud (seni küll mitteametlikku) tagasisidet, et seda tulebki käsitleda kui pikaajalist kohustust.

Rahandusminister Jürgen Ligi on korduvalt öelnud, et võtab omavalitsuste laenukoormuse äärmiselt range kontrolli alla ning lõhki laenanud kaotavad õiguse „eurotoetustele“. Kuna Kuusalu vallale Kiiu lasteaia raha eraldamise kohta veel otsust tehtud ei ole, on reaalne oht, et meile ette nähtud summa suunatakse mujale. Isegi kui oht ei realiseeruks ja valitsus annaks meile need küsitud 29,6 miljonit, peaks vald kohustusliku omaosalusena lisama vähemalt 4,5 miljonit krooni. Käesoleval aastal pidime omaosalusena kulutama 1,9 miljonit, ülejäänud – ligi 2,6 miljonit krooni – pidime järgmisel aastal ilmselt laenama. Kuna „ootamatult“ on selgunud, et valla laenupiir on kordades lõhki, langeb see võimalus ära ning me peame järgmisel aastal selle raha oma vahenditest, eelkõige „üle minevast jäägist“ kokku kraapima. Aga ka see on aasta aastalt kahanenud. Kui 2008. aastasse „tuli üle“ enam kui 13 miljonit krooni ning 2009. pisut vähem kui 11 miljonit krooni, siis 2010. aastasse vaid 5,1 miljonit krooni. Kui mingeid erilisi mullistusi ei toimu, võiks arvestada selle aasta lõpu jäägiks ligi 3,5-4 miljonit krooni, millest ainuüksi 1,9 miljonit krooni moodustaks Kiiu lasteaiale ette nähtud, kuid kasutamata jäänud raha. Lisaks kindlasti mitmed sihtotstarbelised ja seotud vahendid (oletagem, et ligi 1 miljonit krooni). Nii peaksime järgmisel aastal omaosaluse katteks leidma tegevuskuludest täiendavalt 1,5-2 miljonit krooni. See on küll keeruline, kuid ilmselt hea tahte korral siiski teostatav.

Kui aga Kiiu lasteaia raha anda sellel aastal Kuusalu Soojusele, et seda pankrotist päästa, nagu paistab soovivat vallavalitsus ja valimisliit Ühiselt Edasi, oleme olukorras, et meil puudub teoreetilinegi võimalus leida vallaeel­arvest raha omaosaluse tasumiseks ning meile eraldatud eurorahast tuleb lihtsalt loobuda. Taolise stsenaariumi realiseerumisel võib Kiiu lasteaed jäädagi pikkadeks aastateks unistuseks, kuni Kuusalu Spordikeskuse „võlg“ paarikümne aasta pärast tasutud saab.

Olen seisukohal, et lasteaia raha ei tohi anda Kuusalu Soojuse juhatuse ja nõukogu poolt tehtud ränkade juhtimisvigade lappimiseks, vaid see peab jääma vähemalt seniajani varusse kuni valitsuse seisukoht toetuse eraldamise küsimuses on selge. Isegi pärast eitava otsuse saamist, ei peaks haridusinvesteeringute vahendeid suunama mitte ühe äpardunud äri päästmiseks, vaid tuleks kasutada valla haridus­asutuste arendamiseks. Meil on ju (Kiidu) neid lasteaiakohti väga-väga vaja! „Kiiu areng peab jätkuma!“ (nii kõlas tsitaat Ühiselt Edasi valimisloosungilt) – paistab, et sellest eesmärgist on valitsejad sootuks loobunud.