Hoia vee­ko­gu ää­res lap­sel silm peal

AN­NE­LY OO­NE, pääs­tea­me­ti kom­mu­ni­kat­sioo­ni­juht

Möö­du­nud aas­tal up­pus Ees­tis 38 ini­mest, kel­lest ne­li olid lap­sed. Meist kõi­ge haa­va­ta­va­mad ei pruu­gi adu­da vee­ga seo­tud oh­te. See­ga on ülio­lu­li­ne, et lap­se­va­ne­mad jär­gik­sid vee­ko­gu­de ää­res ohu­tu­se põ­hi­tõ­de­sid ning jäl­gik­sid oma lap­si kogu vee ää­res vee­de­tud aja, sest up­pu­mi­ne on vaik­ne ja kii­re.

Lap­sed ei pruu­gi vee­ga seo­tud oh­tu­sid ta­ju­da. Pa­ra­ku on nii, et tih­ti jäe­tak­se lap­sed vee ää­res jä­re­le­val­ve­ta. Äär­mi­sel ju­hul usal­da­tak­se nad paar aas­tat va­ne­ma­te õde­de-ven­da­de hoo­le al­la. Ar­ves­se ei võe­ta se­da, et täis­kas­va­nu­te ja las­te või­med vees on eri­ne­vad. Võib tek­ki­da pet­te­ku­ju­telm, et kui vee sü­ga­vus või lai­ne­tus on jõu­ko­ha­ne va­ne­ma­le, on see ka lap­se­le.

Ju­hus­lik män­gi­mi­ne kodu­äär­se tii­gi või bas­sei­ni ää­res võib pää­di­da li­bas­tu­mi­se­ga ja ene­se­le aru and­ma­ta­gi võib laps vet­te kuk­ku­da. Vet­te kuk­ku­nu­na ei pruu­gi lap­sed üld­ju­hul häält­ki te­ha. Vee­pin­nal on väi­kest last ka ras­ke mär­ga­ta. Sel põh­ju­sel on hä­da­va­ja­lik, et lap­se­va­nem kan­naks hoolt, et väi­ke­sed lap­sed ei lä­heks oma­päi vee­ko­gu­de äär­de.

Mit­te üks­ki uju­mis­rõn­gas ega kä­tis ei ta­ga täit ohu­tust, kui rää­gi­me las­test vee­ko­gu­de ääres. Lap­se­va­ne­ma üle­san­ne on oma pi­se­mat ha­ri­da veest tu­le­ne­va­test oh­tu­dest ning te­da vee ää­res kaits­ta.

Sup­lu­sil­ma­de ja kõr­ge­te tem­pe­ra­tuu­ri­de­ga on ka­su­lik mee­les pi­da­da mõ­nin­gaid et­te­vaa­tu­sa­bi­nõu­sid.

• Hoia silm peal! Ala­ti on kind­lam min­na uju­ma sõb­ra või pe­re­liik­me­ga, kel­le­ga saa­te tei­ne­teist jäl­gi­da ja va­ja­du­sel abi kut­su­da. Kind­las­ti ei to­hi lap­si ük­si uju­ma lu­ba­da. Jäl­gi ka oma ea­kaid su­gu­la­si või naab­reid, sest va­nu­se­ga kaas­ne­vad ter­vi­se­ris­kid. Pa­la­va­ga tu­leb tar­bi­da pal­ju vett, vii­bi­da või­ma­li­kult pal­ju var­jus ning kan­da pea­ka­tet. Oma ter­vi­ses­se tu­leks ala­ti suh­tu­da rea­list­li­kult ja füü­si­li­sel pin­gu­tu­sel ar­ves­ta­da kroo­ni­lis­te hai­gus­te­ga.

• Va­li uju­mi­seks õi­ge koht! Sa­ge­li min­nak­se uju­ma tu­ge­va lai­ne­tu­se­ga mer­re või kii­re­voo­lu­lis­se jõk­ke, kus õn­ne­tu­se juh­tu­mi­seks po­le pal­ju va­ja. Pal­ju vi­gas­tu­si juh­tub vet­te hüp­pa­mi­sel sel­leks mit­te et­te­näh­tud koh­ta­dest (näi­teks sil­lad, muu­lid). Mee­les peab pi­da­ma, et koh­ta­des, mis ei ole uju­mi­seks et­te näh­tud, võib lei­du­da veea­lu­seid pos­te, ki­ve, kän­de ja muud. Sa­mu­ti võib põ­hi ol­la reos­ta­tud te­ra­va­te ja oht­li­ke ese­me­te­ga (näi­teks klaas­taa­ra). Kõi­ge tur­va­li­sem on uju­da amet­li­kus ran­nas ve­tel­pääst­ja­te sil­me all.

• Uju pi­gem kal­da lä­he­dal ja nii, et ja­lad ala­ti põh­ja ula­tuks. Kui peak­sid oo­ta­ma­tult vä­si­ma või peaks tek­ki­ma näi­teks li­hask­ramp või mõ­ni ter­vi­se­ri­ke, ei järg­ne ma­da­las vees uju­mi­se kor­ral nii suurt up­pu­mis­oh­tu.

• Kan­na pääs­te­ves­ti! Vee­sõi­du­ki­ga vee­ko­gu­le min­nes kan­na ala­ti pääs­te­ves­ti. Oo­ta­ma­tult õn­ne­tus­se sat­tu­des on pääs­te­ves­ti vä­ga ras­ke või lau­sa või­ma­tu sel­ga pan­na.

• Kui jood, ära uju! Oht­li­kuks osu­tu­vad ka nõrk joo­ve ja poh­mell. Al­ko­ho­li tar­vi­ta­nu vä­sib kii­res­ti, li­saks te­ki­vad ref­lek­toor­sed sü­da­me­ve­re­rin­ge­süs­tee­mi ta­li­tu­se häi­red. Kii­res­ti võib tek­ki­da ala­jah­tu­mi­ne ja jä­se­me­te ve­re­va­rus­tus võib jär­sult hal­ve­ne­da.