Kuusalu vallavolikogu liige, külaelukomisjoni esimees, Kalme külavanem HENN PÄRN, enne jõulupühi toimus Kolgaküla rahvamajas külavanemate kokkusaamine, kus algatasite valla külavanemate kogu loomise idee. 
„Jah, see oli meie valimisnimekirja ehk Isamaa- ja Res Publica Liidu kandidaatide valimislubadus, mis on meie algatusel pandud ka koalitsioonilepingusse. Eesmärk on anda külavanema staatusele selgem sisu ja kaasata külavanemaid vallaelu arendamisse.
Kes on külavanem? Kõigepealt kindlasti väärikas inimene ja külaelu eest kõneleja, protsesside käivitaja. Kuusalu vallal on olemas külavanema statuut, aga minu meelest on see veidi üle pingutatud. Seal on kirjas, mida seadusandlikult tarvis teha ja kuidas külavanem valitakse, aga oluline on ka ergutada ja toetada külavanemaid.”
Külavanemate kogu oleks siis see ergutaja ja toetaja?
„Külavanemate kogu võiks olla isetoimiv ja reguleeruv esindus, mis korraldab külavanemate koolitusi ning on külade arengut toetav. Kogul võiks olla oma eelarve ning tegutseda näiteks MTÜna, siis oleks võimalik taotleda fondidest ettevõtmisteks raha.
Kogul oleksid omad rituaalid, näiteks külavanemate kogu uue aasta vastuvõtt või jaanipäeva tähistamine. Kui kogu peab oma koosolekuid, siis kutsutaks valla ametnikke konkreetsetel teemadel kõnelema.”
Kuidas Kolgaküla koosolekul külavanemate kogu asutamise ideesse suhtuti?
„Seal olid koos peamiselt endise Loksa valla külavanemad. Loksa vallas tegutses meil külavanemate kogu ja sellest ajast saadud kogemused toimivad siiani. Minu ettepanek oli koosolekul, et moodustame initsiatiivgrupi, aga külavanemad leidsid, kuna Kuusalu poole külavanemaid oli vähe, siis korraldada veebruari alguses uus kokkusaamine Kuusalu rahvamajas ja rääkida seal külavanemate kogu asutamisest uuesti.”
Kui palju on Kuusalu vallas külasid ja külavanemaid?
„Külasid on kokku 64, külavanemaid üle 45. Loksa poole küladel on kõigil oma külavanem olemas.”
Kuidas hindate külavanemana Kuusalu vallas senist koostööd?
„Mina saan anda hinnangu viimase nelja aasta koostöö põhjal, alates sellest ajast, kui Loksa ja Kuusalu vald liitusid.
Külavanemate roll on Kuusalu vallas olnud passiivne, initsiatiiv kokkusaamisteks tuli vallavalitsuselt, kes andis aru oma tegevustest. Arendustööd ei olnud. Puudus eestkõneleja, kõik külavanemad olid võrdsel positsioonil.
Loksa vallas oli vallavalitsus, volikogu ja külavanemate kogu allkirjastanud kolmepoolse lepingu. Kogul oli vallaeelarvest omaette rahaeraldus. Kogu tööd juhatas esinaine, Virve külavanem Maila Velström.”
Mil moel Kuusalu valla külavanemate kogu võiks töötada?
„Kuna vald on suur, siis miks ei võiks külavanemate kogul olla omaette regionaalsed üksused ja toimuksid ka suuremad ühised üritused. Kogu võiks juhtida juhatus, kes valib esimehe või –naise. Üks ettepanek oli kaasata külavanemate kogu tegevusse ka külades tegutsevad MTÜd, sedagi võiks arutada.
Mina vallavolikogu liikmena näen, et külavanemad oleksid inimesed, kes on küla eestvedajad ja valla tegevustega kursis, nad oskavad küsida ja külaelanikele selgitada.
Ka Kuusalu vallas tuleks sõlmida koostööleping vallavalitsuse ja volikoguga. See näitaks, et vallajuhid ja volikogu liikmed on huvitatud ühisest tegutsemisest.
Valimisdebattidel rääkisime pehmetest väärtustest ja loodan, et neid arvestatakse. Väga tähtis on näiteks, et sotsiaaltoetused jõuaksid tõeliste abivajajateni. Külavanemad saavad selles osas kaasa aidata, nemad peaksid teadma, mis elu see või teine inimene elab. Samas on vallajuhid huvitatud, et inimesed oleksid valla elanike registris, siis laekuvad nende maksud vallaeelarvesse. Külavanemad saaksid selgitustöö tegemisel kaasa aidata – kui majaomanik soovib teenuseid, kasvõi teede lahtiajamist, oleks loogiline, et ta on ka kohalik maksumaksja.”
