Kuusalu valla OÜ Suurekivi juht ei oska öelda, kas piimatootmist suudetakse järgmisel aastal jätkata.
Kolmapäeval, 18. novembril korraldasid põllumajandustootjad Tallinnas meeleavalduse, et protestida riigilt antavate otsetoetuste vähendamise vastu.
Vikerraadio tegi eetris otselülituse. Raadioreporter Lauri Hussar küsitles Toompeal lossi ette kogunenuid, ka OÜ Suurekivi juhti Helju Veskaru Kuusalu vallast.
Raadiomees ei küsinud tema nime, kuid piisas ütlemisest, et on Kuusalust – hiljem tuttavad helistasid, et olid ära tundnud. Otseintervjuus tõdes Helju Veskaru, et praegu on põllumajandustootjatel raskemgi, kui oli Eesti Vabariigi algusaastatel peaminister Mart Laari ajal. Nüüd on tootjatel kohustused pankade ees, sest maksta tuleb traktorite ja muu tehnika eest liisinguid. Seni suudeti pankadele tasuda, kuid viimasel ajal jäädakse võlgu, sest toetusi vähendatakse, toodangu kokkuostuhinnad aga tõusevad väga vähe.
Tehnikat ei saanud ostmata jätta, põhjendas Helju Veskaru, sest vanad Belarusid lagunesid ära. Ta märkis, et ettevõtte püsimajäämine on praeguses olukorras suure küsimärgi all.
Võlg üle 2 miljoni krooni
Kuuldud otsesaade ajendas uurima, kuidas OÜl Suurekivi praegu läheb.
Ühtpidi ollakse Eesti tipus, sest käesoleva aasta alguses hinnati ettevõte Eesti kolme parima karjakasvataja hulka. Hinnangu andis laiapõhjaline komisjon, mis koosnes maaülikooli, põllumajandusministeeriumi, jõudluskontrolli keskuse ning muude asutuste esindajatest. Vaadati aretustaset, karja tervist, piima kvaliteeti, farmi üldist korda jm.
Kuid teistpidi on õhus küsimus, kuidas ellu jääda.
Helju Veskaru: „Eks näeme, kuidas läheb. Detsembris makstakse välja pindalatoetus, siis saame võlast miljoni makstud. Jaanuaris peaksime toetuste raha saama veel ligi pool miljonit, kuid pool miljonit jääb siiski õhku. Juba on ka selliseid farme, kelle arve on maksuamet arestinud. Piimafoorumil öeldi, et üle 4000 lehma on tänavu viidud lihakombinaati. Farmide viisi hävitatakse karja.”
Suurekivil oli plaan hakata Valkla farmi vanima lauda asemele ehitama uut. Nüüd on Helju Veskarul hea meel, et ehitust ei alustatud – projekt oli valmis, PRIA-l said investeeringurahad enne otsa.
Muretsetud on aga kolm uut traktorit, kombain, võimsad jahutid ja lüpsiseadmed ning lauta väike söödatraktor. Areneda on vaja kogu aeg, sõnab ta. Tahaks lüpsiroboteid ja lehmade vabapidamist.
Esmakordselt oli firma pangaarvel raha sedavõrd vähe, et maksuametile jäädi eelmisel kuul võlgu ja nädala pärast saadeti sealt juba range meeldetuletus.
Piimatööstus maksab toodangu eest farmidele neljakuulise nihkega. Et saada käibevahendeid ehk raha jooksvateks kulutusteks, on Suurekivil sõlmitud pangaga faktooringuleping. See aga tähendab, et 1. novembrist maksab piimatööstus juustupiima liitri eest ettevõttele 3 krooni 50 senti, ent faktooringu eest tuleb pangale iga müüdud liitri kohta tasuda 25 senti.
„See on uskumatu, kuidas põllumajandustootjat nööritakse,” sõnab Suurekivi juht. „Konjunktuuriinstituudi andmetel läheb piimaliitri kaubandushinnast 30 protsenti tootjale, 35-40 protsenti tööstusele ja ülejäänu jaekaubandusele. Töötlejate ja kauplejate kasum on 25-30 protsenti, tootjate puudujääk on samas suurusjärgus. Huvitav on, et tööstus ja kaubandus ei saa töötada kasumita, meile öeldakse, et püüdke toime tulla.”
13 töötajat, 150 lehma ja 746 hektarit
Helju Veskaru tõdeb, et oleks väga kahju, kui peaks piimatootmise lõpetama, sest farmi arendamine on olnud otsekui elutöö – tõukarja aretamine, investeeringud, tubli meeskond.
Kui Suurekivi 1993. aastal põllumajandusreformi käigus alustas, oli laut Saunja külas ning lehmi 65. 1996. aastal võeti üle Valkla farmi osakud. Piimatoodang oli esimestel tegutsemisaastatel lehma kohta keskmiselt alla 4000 liitri aastas. 2008. aasta keskmine oli 9801 liitrit.
Helju Veskarul on enamik farmiosakuid välja ostetud. Ta ütleb, et maksmata on neile osanikele, kes pole tundnud müügi vastu huvi.
„Seni oleme hästi toime tulnud, liisingumakseid tasunud õigeaegselt. Aga sel aastal vähendati pindalatoetusi ning tuleval aastal on plaanis hektari pealt maksta veel 300-400 krooni vähem. Minister rääkis toetuste suurendamisest, aga kasvavad need, mis on mõeldud talupidajatele, kel on alla saja lehma.
Toetuste taotlemine tähendab põhjalikku aruandlust ning nõuete täpset järgimist. Meie töötajatele paneb see suurema koormuse, sest peab olema tähelepanelik – söödatootmisel ei tohi põlde üle väetada, tuleb jälgida loomade heaolu ja palju muud. Kontroll võib sisse astuda iga kell,” räägib ta. Ning kiidab tublisid töötajaid, põhikohaga on neid 13. Lüpsjaid on kaks, mehhanisaatoreid neli, karjakuid ja öövalvureid kaks, elektroonik, raamatupidaja ja firmajuht.