Harju valdade-linnade omanduses polikliinikuhoone Tallinnas müüdi 555 555 euroga

1870
Endine Harjumaa polikliinik Tallinnas Magdaleena tänav 4. Kümme osanikku teenivad maja müügist 39 682 eurot, kaks saavad topeltsumma.

Magdaleena 4 kinnistu omanike seas on ka Anija, Kuusalu ja Raasiku vald ning Loksa linn.

Harjumaa Omavalitsuste Liit müüs kirjalikul enampakkumisel Tallinnas Magdaleena 4 kinnistu pindalaga 5811 m2. Pakkumiste tähtaeg oli 10. mai. Alghinnaks määrati 420 000 eurot, pakkujaid oli 5, kõrgem pakkumine oli ja müügihinnaks kinnitati 555 555 eurot.
1990ndatel aastatel said kinnistu omanikeks Harju 14 omavalitsust: Loksa, Kehra, Saue linn ja Maardu linn, Anija, Kuusalu, Raasiku, Rae, Kose, Kõue, Kiili, Kernu, Saku ja Vasalemma vald. Riik andis  omavalitsustele polikliinikumaja koos kõrvalhoonetega tasuta.
Nüüd on omanikke 12, sest Anija vald ja Kehra linn ning Kose ja Kõue vald on ühinenud. Anija ja Kose vald teenivad müügist 79 635 eurot. Raasiku ja Kuusalu vald, Loksa linn ning teised kaasomanikud saavad 39 682 eurot.
Magdaleena 4 kolmekorruselises puumajas asus aastakümneid Harjumaa polikliinik, mis suleti 2003. aasta suvel. Polikliinikumajale, kõrvalhoonele ja kuurile määrati teenindusmaa 2004. aastal. Kui kinnistu sai kantud kinnistusraamatusse, hakkasid omavalitsused seda müüma, esialgne hind oli enampakkumisel 32 miljonit krooni, siis 23 miljonit krooni, müügid ebaõnnestusid.
Siis algatati detailplaneering, et määrata ehitusõigus ja tõsta sellega kinnistu väärtust. Osa maast soovis Tallinna linn liita kõrvalasuva lasteaia teenindusmaaga. Detailplaneering jäi lõpuni viimata, kuna 12 omanikuga kujunes keeruliseks langetada detailplaneeringu käigus võõrandamise ja kohustuste võtmise otsuseid volikogude tasemel.
Möödunud aastal otsustasid omanikud, et panevad kinnistu uuesti enampakkumisele. Alghind 420 000 eurot määrati ASi Pindi Kinnisvara eksperthinnangu alusel. Kõigi omanike volikogud pidid andma loa oma mõttelise osa müügiks ja kinnitama alghinna. Anija volikogu otsustas 2/14 osa müügi jaanuaris, ühe osa alghinnaks kinnitati 30 000 eurot. Raasiku vallavolikogu ja Loksa linnavolikogu andsid veebruarikuu istungil loa müüa 1/14 osa Magdaleena 4 kinnistust 30 000eurose alghinnaga. Kuusalu volikogu langetas samasuguse otsuse märtsi lõpus.

Rae vald müüs enda osa eraldi
Ehkki Magdaleena 4 kinnistu müügiks korraldatud viimane oksjon osutus edukaks, on sellega seoses tekkinud erimeelsused endiste kaasomanike vahel.
Rae vald, kes oli viimastel aastatel võtnud kinnistu haldaja rolli, müüs tänavu aprillis eraldi enda osa ehk 1/14. Müügihinnaks jäi 30 050 eurot.
Olukorra tegi keerulisemaks asjaolu, et Rae vallale kuulunud 1/14 mõttelise osa uus omanik võõrandas oma osa järgmisele isikule, kes seadis sellele hüpoteegi. Hüpoteegipidaja on asunud hüpoteeki realiseerima.
Kuna HOLi korraldatud kirjalikul enampakkumisel müüdi Magdaleena t 4 kinnistut tervikuna, otsustati, et Raele kuulunud osa tuleb ostueesõigust kasutades osta tagasi. HOLi büroojuht Vambo Kaal selgitas Sõnumitoojale, et kahe kuu jooksul ostu-müügi lepingu sõlmimist saavad kaasomanikud kasutada ostueesõigust: „Kõigi kaasomanike kokkuleppel kasutab Saku vald ostueesõigust, teised on andnud nõusoleku ja kinnitanud ostueesõiguse mittekasutamist. Paraku teeb Rae valla kiirustamine nüüd lisatööd ja -väljaminekuid, ka rahaliselt sai Rae vald müügist vähem, kui teised omanikud. Palusime Rae vallal oma müük peatada ja müüa koos teiste omavalitsustega kogu kinnistu, aga Rae vald sõlmis 20. aprillil notariaalse müügilepingu.“

Pinged ja vaidlused
Seoses Magdaleena 4 enampakkumisega tekkinud olukorda arutati HOLi volikogu koosolekul, mis  toimus  eelmisel  kolmapäeval.
Tauniti Rae valla omapäi tegutsemist, kõlas ka ettepanek arvata Rae vallavanem Mart Võrklaev HOLi juhatusest välja.
Eriti kriitiline on HOLi juhatuse liige, Raasiku vallavanem ja Rae vallavolikogu liige Raivo Uukkivi, kes ütles Sõnumitoojale, et tegi Rae volikogus ettepaneku oodata oma osa müügiga ja müüa kogu kinnistu tervikuna.
Nii ka esialgu otsustati. Lõpuks otsustas Rae vallavolikogu müüa oma valla osa siiski eraldi. Rae volikogu 17. mai  istungil esitas Raivo Uukkivi kolleegidele protsessist ülevaadet andva pöördumise,  milles taunib Rae valla isepäiset käitumist ja tahtmatust käia ühte jalga koos teiste kaasomanikega: „Mingil hetkel 2010. aastal võeti suure hurraaga enda peale planeerimismenetlusega tegelemine ja haldusküsimused. Ilma mingite kokkulepeteta esitati teistele omanikele arveid ja siis ühtäkki löödi käega ja teatati, et meie enam ei mängi ning asuti oma osa müüma. Meeskonnas nii ei käituta.“
Rae vallavanem Mart Võrklaev kirjeldas lehele, et probleemid Magdaleena 4 ümber on kestnud pikka aega: „Rae vald ei olnud enam huvitatud üksinda täitma haldaja rolli. Maja seisis tühjalt, seda lõhuti, pidevalt tuli Mupo kutsel meie esindajatel minna sinna kohale, lüüa taas uksi-aknaid kinni, teha koostööd valvefirmaga. Rae volikogu otsustas, et 2016. aastast me enam kinnistut ei halda ja müüme osa ära. Raivo Uukkivi ettepanek oli oodata müügiga veebruari lõpuni, ootasime isegi märtsi lõpuni, siis kuulutasime müügi välja.“
Rae vallavanem lisas, ta ei teadnud, et ostu-müügi lepingu sõlmimisel notari juures läheb omandus kohe üle järgmisele omanikule, sellest kuulis siis, kui valla jurist tuli lepingu allkirjastamiselt. Samas leiab ta, et ostueesõiguse kasutamist ei tohiks see takistada.
„Kaasomanikke hoidsime kursis. Kui Magdaleena 4 pandi tervikuna müüki, oldi teadlikud asja­olust, et Rae vald on oma osa müünud. Kaasomaniku ostueesõiguse kasutamine on meie õigusruumis tavapärane, midagi eriskummalist selle juures ei ole,“ kommenteeris Mart Võrklaev.
Müügihinna kohta lausus ta, et enampakkumise tulemus ei ole kunagi kindel. Üheskoos müües saadi suurem summa, aga oleks võinud jääda ka alghind. Rae valla osa võõrandati volikogu määratud alghinnast veidi kallimalt.

Eelmine artikkelPiirkondlik potentsiaal
Järgmine artikkelPriske ausamba ümber vanad aiapostid