Eurole üleminek on hädavajalik

1103

ANDRES HERKEL, Riigikogu IRL fraktsiooni aseesimees
Enne, kui tuleva aasta riigieelarve lõplikult vastu võetakse, tehakse viimane hädakärbe, et tulud ja kulud paremini kokku läheksid.

Ülisuure tõenäosusega tekib juba selle aasta eelarves puudujääk, mida tuleb katta reservidega. Tuleva aasta prognoosid on järjest halvenenud ja vaatamata mitmele kärpele ei saa välistada, et sellest on ikkagi vähe. 2010. aasta eelarve ei saa kokku tulla ilma seadustega fikseeritud kulusid läbi vaatamata.

Kaugemas vaates vajab Eesti majandus ja rahandus tugevat ankrut, mis saab olla ainult üleminek eurole. Me peame arvestama, et lähiajal kaotab Eesti mitu olulist edumärki, mis on olnud meie konkurentsivõime tagatised alates üheksakümnendate aastate algusest. Eeskätt kaotame oma positiivse imago kui tasakaalus eelarvepoliitikaga riik. Heade aegade ülekulutamine tõi kaasa suutmatuse kitsal ajal noid ülepaisunud kulusid kokku tõmmata. Kahjuks tähendab see ka teiste atraktiivsuseelduste tuhmumist – pean silmas eeskätt  proportsionaalset tulumaksu ning ettevõtte reinvesteeritud kasumi maksuvabastust. Need põhimõtted peavad jääma.

Üleminek eurole tähendab kuulumist tugeva majanduse klubisse. Esiteks on see oluline atraktiivsuseeldus võimalike investorite jaoks. Praegusel keerulisel ajal on umbusk väikese riigi oma rahaühiku suhtes kerge tekkima. Teiseks teeb see paljud protseduurid nii tavakodaniku kui ettevõtja jaoks soodsamaks ja mugavamaks. Kolmandaks tekib Eestil võimalus vahetult osaleda Euroopa rahapoliitika otsuste tegemisel.

Siinkohal võib lisada veel hulga argumente nagu stabiilne majanduskeskkond, soodsamad laenuintressid ja vahetuskursiriski vähenemine. Valik euro ja Eesti krooni vahel ei saa olla kõhkluskoht ega kaunidusvoor, vaid see on väga pragmaatiline ja kõigile vajalik otsus euro kasuks, mis eeldab sihikindlat tööd. Pikas vaates määrab euroalast väljajäämine meid Euroopa Liidu madalamasse liigasse. Euro seevastu veab ka suurte raskuste puhul välja.

Kõiki neid argumente kaaludes tekib õigustatud küsimus, miks Eesti ei pingutanud piisavalt, et juba 2007. aastal täita eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid. Toona ei suutnud me täita nn. inflatsioonikriteeriumi. Tagantjärele tark olles tuleb tunnistada, et ega toonane Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus selle nimel eriti ka ei pingutanud. Siis oli peaministri seisukoht, et inflatsiooni allasurumine pidurdab majanduskasvu ja niisuguse meetme rakendamine eurole üleminekuks oleks liialdus. Täna peame tunnistama, et palga- ja laenuralli õigeaegne ohjeldamine aidanuks kaasa nii euro saavutamisele kui ka praeguse kriisi pehmendamisele.

Uus võimalus eurole üle minna tekib paari aasta pärast. Tõenäoliselt ei ole meil siis probleeme inflatsioonikriteeriumi täitmisega. Probleemiks muutub vajadus hoida valitsussektori puudujääk madalamal tasemel kui kolm protsenti SKP-st. Majanduslanguse süvenedes on seda võimatu saavutada, kui valitsus kohe uue aasta algul ei kavanda otsustavaid samme. Esmalt tuleb määratleda, milliste seadusmuudatustega eelarve struktuuri muuta. 2010. ja 2011. aasta eelarved tulevad pingelised, kuid puudujäägiga ei tohi riskida. See saab olema väga raske ülesanne, ent sellest sõltub meie majanduse jätku­suutlikkus pikemas vaates.

Vahepealne lõtvus eurole ülemineku küsimuses oli suur möödalask. Selleks, et viga parandada, tuleb seda enam pingutada.