Anija valla eakad võivad häirenupu teenust kasutada alates oktoobrist.
Häirenupu teenus on loodud selleks, et eakas saaks vajadusel abi kutsuda, kui ta näiteks juhtub kukkuma kohas, kus teisi inimesi lähedal ei ole. Abi kutsumiseks tuleb vajutada häirenupule, mis asub inimese käe peal. Seda võib kanda kogu aeg, ei pea ka duši all ära võtma. Sõnum jõuab vabatahtliku abilise telefoni, et saaks appi kiirustada.
Anija vald tasub pool häirenupu teenusest ise ja eakas või tema lähedased peavad maksma häirenupu teenuse eest 18 eurot ja 50 senti. Seni ei ole Anija vallas keegi häirenupu teenust soovinud.
Anija valla abivallavanem Marge Raja: „Eakamatel inimestel on vaja psühholoogilist tuge, et kui nendega midagi peaks juhtuma, siis keegi saab neid kuidagi aidata. Arvestasime Eestimaa traditsioonidega, kus naaber aitab naabrit. Nii on see ju olnud Eestis aegade algusest peale. Abivajajad ja vabatahtlikud viiakse omavahel kokku ning nii hakkavad nooremad vanemate eest hoolitsema. See on kasulik vastastikuselt ja hoiab nõnda kogukonda.“
Et seda teenust pole vallas kasutatud, on Marge Raja arvates põhjus võibolla eakate hirmus igasuguse tehnika ees: „Nad ei suuda selles orienteeruda ja kardavad uusi seadmeid. Me ei olnudki selles osas eriti optimistlikud. Reklaami on muidugi ka vähe olnud.“
Vabatahtlik Kaire Roosipuu soovis olla seoses häirenupu teenusega eakatele abiks, sest tal endal on Tartus 80aastane vanatädi, kes ei taha kuhugi kolida, vaid tulla endaga ise toime.
Kaire Roosipuu lausus: „Kõigil oleks rahulikum, kui minu tädigi saaks samasugust teenust kasutada Tartus.“
Miks Anija vallas häirenuppu ei kasutata, hoolimata 7 vabatahtlikust, kes käisid koolitusel ja suudaksid abi osutada, vastab Kaire Roosipuu: „Arvan, et infot ei ole. Paljudel ei käi ajalehte ja vanainimene internetti ka ei kasuta. Keegi vallamajast peaks helistama ja küsima, et kas äkki on teenust vaja või mitte. Võibolla inimesed ei taha ennast abituna tunda ega ise uurida, et kuidas häirenuppu kasutada.“
Häirenupu teenust Eestis ja ka Anija vallas koostöös vallavalitsusega juurutanud MTÜ Eesti Naabrivalve projektijuht Liina Kirsipuu ütleb, et Kernu vallas on häirenupu teenus väga hästi vastu võetud ja varsti laieneb edasi ka Tartumaale: „Kui inimesel on valida, kas saada üksinda hakkama või kellegi abiga, siis loomulikult valib kellegi abi. Kernu vallas toimib häirenupu süsteem kenasti, sest koostöös sotsiaalnõunikuga määratakse, kellele häirenupp on vajalik ja seetõttu ka maksab vald ise kogu teenuse eest.“
Vabatahtlik Liina Kirsipuu toonitas, Anija vallas on probleem selles, et valla eakad ei soovi endale häirenuppu koju, isegi, kui sotsiaalametnikud seda neile tasuta pakuvad.“
Anija valla sotsiaaltöö spetsialist Marianne Leis: „Kui inimene pole ise olnud olukorras, et lebab kaks päeva järjest üksi keset tuba ja keegi tema karjeid ei kuule, siis ta naljalt ei taha häirenupu teenuse eest maksta. Isegi siis, kui on hirm, et mis küll kõik vanainimesega juhtuda võib, kui ta on üksi. Ükskord meil oli selline juhus, et sotsiaaltöötaja tegi koduvisiiti ja leidis inimese põrandal lamamas. Info võiks rohkem inimeselt inimesele liikuda, nii nagu naabrivalve puhul liikus, küll siis tuleb ka soov häirenupu järele.“
Eesti Naabrivalve eesmärgid häirenupu teenuse pakkumisel on:
* luua turvaline elukeskkond eakatele ja puuetega inimestele
* tõsta õnnetuste avastamise kiirust
* vähendada õnnetusteatele reageerimise aega
* ennetada õnnetuste raskeid tagajärgi
* suurendada Eestis tuleohutus- ja esmaabikoolitust saanud inimeste arvu
* edendada kogukondades vabatahtlikku tegevust ja kodanikuaktiivsust
* täiendada teie vallas või linnas pakutavate sotsiaalteenuste valikut.
