EGERT JÕE­SAAR Kuu­sa­lu val­last püüab To­kyo pa­rao­lüm­pial hoi­da kül­ma när­vi

703
Teist kor­da olüm­pial osa­lev pa­ras­port­la­ne EGERT JÕE­SAAR unis­tab 60 meet­ri pik­ku­sest ket­ta­hei­test.

To­kyo olüm­pial jäi Ees­ti ket­ta­hei­de esin­da­ma­ta, tü­hi­mi­ku täi­dab pa­rao­lüm­pia­la­ne EGERT JÕE­SAAR, kel­le ko­du on Kuu­sa­lu val­las Ha­ra kü­las.

Ala­tes 1996. aas­tast osa­les Ees­ti ket­ta­heit­ja su­veo­lüm­pia­män­gu­del, mõ­nel ka mi­tu meest, kord võist­le­sid nii mees kui ka nai­ne. Au­gus­ti al­gu­ses pee­tud To­kyo olüm­pia ker­ge­jõus­ti­kus­taa­dio­nil Ees­ti vä­gi­la­si heit­mas pol­nud. Tü­hi­mi­ku täi­dab teist kor­da pa­rao­lüm­pial osa­lev Egert Jõe­saar.

„Egert on si­hi­kin­del mees ja sport­last, kes ta­hab vä­ga tree­ni­da, on liht­ne ju­hen­da­da. Meie koos­töö on läi­nud häs­ti,” üt­les tree­ner Mart Ol­man, kes hoo­lea­lust To­kyos saa­dab.

Egert Jõe­saar as­tub ket­ta­hei­te­rin­gi nel­ja­päe­va, 2. sep­temb­ri õh­tul kell 19, kui Ees­tis näi­tab kell 13. Ta kon­ku­ree­rib li­gi to­si­na ket­ta­heit­ja­ga. Ke­va­del püs­ti­tas 27aas­ta­ne pa­ra­ker­ge­jõus­tik­la­ne poo­le­tei­se­ki­lo­se ket­ta­ga isik­li­ku re­kor­di 52.92, mis te­da veel me­da­li­nõud­le­ja­te sek­ka ei vii, kuid samm-sam­mult are­ne­mi­ne kuue aas­ta jook­sul lu­bab tu­le­vik­ku vaa­da­ta loo­tus­rik­kalt. „To­kyos on Eger­ti ees­märk jõu­da ka­hek­sa pa­re­ma hul­ka,” sõ­nas tree­ner.

Juu­ni al­gu­ses Byd­goszc­zis pee­tud Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel sai Ha­ra spor­di­mees viien­da ko­ha, mis on te­ma pa­rim saa­vu­tus täis­kas­va­nu­te rah­vus­va­he­li­ses tipp­kon­ku­rent­sis.

Poo­las kan­nus­tas Egert Jõe­saart suur taht­mi­ne jah­ti­da esi­kol­mi­ku­koh­ta, sa­mas pi­das ta või­ma­li­kuks, et just see­tõt­tu ei suut­nud en­da või­meid täiel mää­ral teos­ta­da. Viien­das voo­rus hei­de­tud 50 meet­rit ja viis sen­ti­meet­rit jäi te­ma ain­saks 50meet­ri­seks tu­le­mu­seks, pronks­me­da­list la­hu­tas li­gi viis meet­rit.

„Läk­sin nii-öel­da jõu­ga pa­ne­ma ja teh­ni­ka la­gu­nes. Olüm­pia­võist­lu­seks hää­les­tun ta­sa­kaa­lu­kalt ja hoian kül­ma när­vi, ei sea en­da­le lii­ga suu­ri oo­tu­si, mis või­vad te­ki­ta­da pin­geid.

Kes­ken­dun hei­te­teh­ni­ka­le, mil­le olen oman­da­nud ja mi­da suu­dan kind­lalt soo­ri­ta­da,” lau­sus ta.

Üle­möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel te­gi Egert Jõe­saar kaa­sa Kol­ga­kü­la hei­tea­la­de võist­lu­sel, isik­li­kust re­kor­dist jäi na­pilt va­ja­ka: „Ke­tas len­das üle 53 ja poo­le meet­ri, aga as­tu­sin rin­gi ser­va­le ning tu­le­mus ei läi­nud mõõt­mi­se­le. Rõõ­mus­tas, et kõik kuus hei­det õn­nes­tu­sid.”

Pü­si­vu­se ja töö­ku­se vil­jad
Egert Jõe­saa­rel on kaa­sa­sün­di­nud va­se­ma ja­la sää­re­luu taand­puue ja tal puu­dub pind­luu. Ta kan­nab or­too­si, mis toe­tab nii la­ba­jal­ga, hüp­pe­lii­gest kui ka säärt.

Mart Ol­man hin­dab hoo­lea­lu­se töö­kust ja järk-jär­gu­list are­ne­mist, sa­mas oo­da­tak­se koos ju­ba vei­di pi­ke­maid ket­ta­kaa­ri: „Esi­mes­tel koos­tööaas­ta­tel har­ju­tas Egert vi­salt seis­mist va­sa­kul ja­lal. Me­he jaoks, kes ter­ve elu on pa­re­ma­le ja­la­le toe­tu­des too­lilt püs­ti tõus­nud ja kük­ke tei­nud, pol­nud üle­san­ne liht­sa­te kil­last. Ket­ta­heit­jal on va­sa­kut jal­ga va­ja aga täp­selt sa­ma­moo­di na­gu pa­re­mat. Ae­ga ku­lus ka te­ma ke­hae­hi­tu­se­le so­bi­va hei­te­teh­ni­ka leid­mi­se­le. Vii­mas­tel aas­ta­tel on tal ol­nud sa­ge­da­mi­ni õn­nes­tu­mi­si ja hei­ted on muu­tu­nud sta­biil­se­maks.”

Ket­ta­heit­jad on üld­ju­hul sih­va­kad ja laiaõlg­sed me­hed, kes kaa­lu­vad li­gi sa­da ki­lo. Egert Jõe­saar on 173 sen­ti­meet­ri pik­ku­ne ja kaa­lub 83 ki­lo.

„Jõu­näi­ta­ja­te pa­ran­da­mi­se ja ke­ha­kaa­lu suu­ren­da­mi­se­ga olen pal­ju vae­va näi­nud. Pea­mi­sed kan­gi­har­ju­tu­sed on kükk, rin­nalt su­ru­mi­ne ja jõu­tõm­me, aga ka­vas on ka tei­si teh­ni­kaid. Hoo­li­ma­ta sel­lest, et va­sak jalg on nõr­gem kui pa­rem, teen kõi­ki har­ju­tu­si, mis on või­ma­lik, et ke­ha­poo­led olek­sid ta­sa­kaa­lus. Toi­du­laud on mit­me­ke­si­ne, söön pi­gem roh­kem kui vä­hem,“ rää­kis ta.

Ees­ti edu­kai­ma­le pa­ra­ker­ge­jõus­tik­la­se­le on nä­pu­näi­teid ja­ga­nud ka 2008. aas­ta olüm­pia­võit­ja Gerd Kan­ter ja 2004. aas­ta olüm­pia pronk­si­mees Alek­san­der Tam­mert, sa­mu­ti on abis­ta­nud fü­sio­te­ra­peut Ind­rek Tus­tit, kes oli mõ­le­ma­le ket­taäs­sa­le tipp­kon­ku­rent­sis toeks. „Kee­gi po­le ka­de, kui kü­si­da nõu, aga ot­su­se, kui­das tree­ni­da, pea­me te­ge­ma ise,” mär­kis Mart Ol­man.

Isik­li­ku re­kor­di hei­tis Egert Jõe­saar mai kes­kel Rak­ve­res pä­rast naas­mist et­te­val­mis­tu­se laag­rist His­paa­nia Va­he­me­heäär­sest lin­nast L’Al­fàs del Pi. Te­ma sõ­nul su­ju­sid tree­nin­gud ka su­vel: „Juu­li lõ­pus har­ju­ta­si­me küm­me päe­va Tar­tus, hei­ted olid teh­ni­li­selt kor­ras. Tä­he­le­pa­nu tu­li pöö­ra­ta ka jõut­ree­nin­gu­le, et tun­da end ke­ha­li­selt häs­ti ja hoi­da jõu­näi­ta­ja­te ta­set. Olen pu­ha­nud ja värs­kust ko­gu­nud. Üld­ju­hul olen su­ve lõ­pus saa­vu­ta­nud hea vor­mi.”

Suu­red ees­mär­gid
Egert Jõe­saar si­hib vai­mu­sil­mas 60meet­rist ket­ta­kaart: „Ala­ti ta­hak­sin roh­kem, ees­mär­gid on suu­red. Või­med lu­ba­vad ju­ba prae­gu hei­ta kolm meet­rit kau­ge­ma­le. Samm-sam­mult eda­si­lii­ku­mi­ne on võt­nud ae­ga. Ka väi­ke­si ta­ga­si­löö­ke on esi­ne­nud, aga siis olen võt­nud hoo­gu ma­ha ja har­ju­ta­nud ra­hu­li­ku­malt. Ta­sa­pi­si tõu­se­me üles­poo­le. Ka­vat­sen te­ge­le­da tipps­por­di­ga 2024. aas­ta Pa­rii­si olüm­pia­ni.”

Tä­nu spon­so­ri­te­le ja sõp­ra­dest toe­ta­ja­te­le saab Egert Jõe­saar te­ge­le­da spor­di­ga nii-öel­da 24/7. Õla on al­la pan­nud Meie Toi­du­kau­bad, Au­den­te­se spor­dik­lu­bi, Lok­sa linn, tree­ner Mart Ol­ma­ni fir­ma Biaks OÜ, Sil­ver­tec OÜ ja Ka­tu­se­fir­ma OÜ.

Egert Jõe­saar: „Tipps­port nõuab pü­hen­du­mist ja oh­ver­da­mist isik­li­ku elu ar­velt. Olu­li­sed on iga­päe­va­se režii­mi jär­gi­mi­ne ja la­dus koos­töö tree­ne­ri­te­ga, mind nõus­tab ka Prii­du Niit. Kül­lap kõik see on and­nud kor­ra­li­ku alus­müü­ri, mil­le­le saan edas­pi­dis­tes te­ge­vus­tes toe­tu­da.”

Egert Jõe­saa­re tu­le­mu­sed rah­vus­va­he­lis­tel pa­ras­port­las­te tiit­li­võist­lus­tel ket­ta­hei­tes:
2014 maail­ma juu­nio­ri­de män­gu­del 1., 2014 ker­ge­jõus­ti­ku Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel 6., 2015 ker­ge­jõus­ti­ku maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel 8., 2016 EM 6., 2016 al­la 23aas­tas­te maail­ma män­gu­del 3., 2016 Rio pa­rao­lüm­pial 8., 2017 MMil 8., 2018 EMil 4., 2019 MMil 7., 2021 EMil 5.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 25. augustil
Järgmine artikkelAla­ve­re kool alus­tab uut õp­peaas­tat re­no­vee­ri­tud ma­jas