
Tokyo olümpial jäi Eesti kettaheide esindamata, tühimiku täidab paraolümpialane EGERT JÕESAAR, kelle kodu on Kuusalu vallas Hara külas.
Alates 1996. aastast osales Eesti kettaheitja suveolümpiamängudel, mõnel ka mitu meest, kord võistlesid nii mees kui ka naine. Augusti alguses peetud Tokyo olümpia kergejõustikustaadionil Eesti vägilasi heitmas polnud. Tühimiku täidab teist korda paraolümpial osalev Egert Jõesaar.
„Egert on sihikindel mees ja sportlast, kes tahab väga treenida, on lihtne juhendada. Meie koostöö on läinud hästi,” ütles treener Mart Olman, kes hoolealust Tokyos saadab.
Egert Jõesaar astub kettaheiteringi neljapäeva, 2. septembri õhtul kell 19, kui Eestis näitab kell 13. Ta konkureerib ligi tosina kettaheitjaga. Kevadel püstitas 27aastane parakergejõustiklane pooleteisekilose kettaga isikliku rekordi 52.92, mis teda veel medalinõudlejate sekka ei vii, kuid samm-sammult arenemine kuue aasta jooksul lubab tulevikku vaadata lootusrikkalt. „Tokyos on Egerti eesmärk jõuda kaheksa parema hulka,” sõnas treener.
Juuni alguses Bydgoszczis peetud Euroopa meistrivõistlustel sai Hara spordimees viienda koha, mis on tema parim saavutus täiskasvanute rahvusvahelises tippkonkurentsis.
Poolas kannustas Egert Jõesaart suur tahtmine jahtida esikolmikukohta, samas pidas ta võimalikuks, et just seetõttu ei suutnud enda võimeid täiel määral teostada. Viiendas voorus heidetud 50 meetrit ja viis sentimeetrit jäi tema ainsaks 50meetriseks tulemuseks, pronksmedalist lahutas ligi viis meetrit.
„Läksin nii-öelda jõuga panema ja tehnika lagunes. Olümpiavõistluseks häälestun tasakaalukalt ja hoian külma närvi, ei sea endale liiga suuri ootusi, mis võivad tekitada pingeid.
Keskendun heitetehnikale, mille olen omandanud ja mida suudan kindlalt sooritada,” lausus ta.
Ülemöödunud nädalavahetusel tegi Egert Jõesaar kaasa Kolgaküla heitealade võistlusel, isiklikust rekordist jäi napilt vajaka: „Ketas lendas üle 53 ja poole meetri, aga astusin ringi servale ning tulemus ei läinud mõõtmisele. Rõõmustas, et kõik kuus heidet õnnestusid.”
Püsivuse ja töökuse viljad
Egert Jõesaarel on kaasasündinud vasema jala sääreluu taandpuue ja tal puudub pindluu. Ta kannab ortoosi, mis toetab nii labajalga, hüppeliigest kui ka säärt.
Mart Olman hindab hoolealuse töökust ja järk-järgulist arenemist, samas oodatakse koos juba veidi pikemaid kettakaari: „Esimestel koostööaastatel harjutas Egert visalt seismist vasakul jalal. Mehe jaoks, kes terve elu on paremale jalale toetudes toolilt püsti tõusnud ja kükke teinud, polnud ülesanne lihtsate killast. Kettaheitjal on vasakut jalga vaja aga täpselt samamoodi nagu paremat. Aega kulus ka tema kehaehitusele sobiva heitetehnika leidmisele. Viimastel aastatel on tal olnud sagedamini õnnestumisi ja heited on muutunud stabiilsemaks.”
Kettaheitjad on üldjuhul sihvakad ja laiaõlgsed mehed, kes kaaluvad ligi sada kilo. Egert Jõesaar on 173 sentimeetri pikkune ja kaalub 83 kilo.
„Jõunäitajate parandamise ja kehakaalu suurendamisega olen palju vaeva näinud. Peamised kangiharjutused on kükk, rinnalt surumine ja jõutõmme, aga kavas on ka teisi tehnikaid. Hoolimata sellest, et vasak jalg on nõrgem kui parem, teen kõiki harjutusi, mis on võimalik, et kehapooled oleksid tasakaalus. Toidulaud on mitmekesine, söön pigem rohkem kui vähem,“ rääkis ta.
Eesti edukaimale parakergejõustiklasele on näpunäiteid jaganud ka 2008. aasta olümpiavõitja Gerd Kanter ja 2004. aasta olümpia pronksimees Aleksander Tammert, samuti on abistanud füsioterapeut Indrek Tustit, kes oli mõlemale kettaässale tippkonkurentsis toeks. „Keegi pole kade, kui küsida nõu, aga otsuse, kuidas treenida, peame tegema ise,” märkis Mart Olman.
Isikliku rekordi heitis Egert Jõesaar mai keskel Rakveres pärast naasmist ettevalmistuse laagrist Hispaania Vahemeheäärsest linnast L’Alfàs del Pi. Tema sõnul sujusid treeningud ka suvel: „Juuli lõpus harjutasime kümme päeva Tartus, heited olid tehniliselt korras. Tähelepanu tuli pöörata ka jõutreeningule, et tunda end kehaliselt hästi ja hoida jõunäitajate taset. Olen puhanud ja värskust kogunud. Üldjuhul olen suve lõpus saavutanud hea vormi.”
Suured eesmärgid
Egert Jõesaar sihib vaimusilmas 60meetrist kettakaart: „Alati tahaksin rohkem, eesmärgid on suured. Võimed lubavad juba praegu heita kolm meetrit kaugemale. Samm-sammult edasiliikumine on võtnud aega. Ka väikesi tagasilööke on esinenud, aga siis olen võtnud hoogu maha ja harjutanud rahulikumalt. Tasapisi tõuseme ülespoole. Kavatsen tegeleda tippspordiga 2024. aasta Pariisi olümpiani.”
Tänu sponsoritele ja sõpradest toetajatele saab Egert Jõesaar tegeleda spordiga nii-öelda 24/7. Õla on alla pannud Meie Toidukaubad, Audentese spordiklubi, Loksa linn, treener Mart Olmani firma Biaks OÜ, Silvertec OÜ ja Katusefirma OÜ.
Egert Jõesaar: „Tippsport nõuab pühendumist ja ohverdamist isikliku elu arvelt. Olulised on igapäevase režiimi järgimine ja ladus koostöö treeneritega, mind nõustab ka Priidu Niit. Küllap kõik see on andnud korraliku alusmüüri, millele saan edaspidistes tegevustes toetuda.”
Egert Jõesaare tulemused rahvusvahelistel parasportlaste tiitlivõistlustel kettaheites:
2014 maailma juunioride mängudel 1., 2014 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 6., 2015 kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 8., 2016 EM 6., 2016 alla 23aastaste maailma mängudel 3., 2016 Rio paraolümpial 8., 2017 MMil 8., 2018 EMil 4., 2019 MMil 7., 2021 EMil 5.