EDUARD AH­REN­SI mä­les­tus­märk Kuu­sa­lus on ava­tud

1467
Eduard Ahrensi mälestusmärgi katte eemaldasid skultorid PAUL MÄND, Aivar Simson, Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa, suurannetaja, president Arnold Rüütel. Õnnistasid piiskop TIIT SALUMÄE ja peapiiskop URMAS VIILMA.

50 000 eu­rot maks­ma läi­nud mä­les­tus­mär­gi suu­ran­ne­ta­ja­te ni­med on kir­jas va­na pas­to­raa­di uk­se kõr­val mä­les­tusp­laa­dil.

Kuu­sa­lus oli lau­rit­sa­päe­va, 10. au­gus­ti pea­te­ge­la­ne Ees­ti tä­na­päe­va­se­le or­tog­raa­fia­le alu­se pan­nud Kuu­sa­lu pas­tor Eduard Ah­rens. Ala­tes Lau­rent­siu­se Selt­si 2011. aas­ta juu­ni­kuu ot­su­sest püs­ti­ta­da Kuu­sal­lu Eduard Ah­ren­si ku­ju, on toi­mu­nud suu­r an­ne­tus­kam­paa­nia, va­li­tud ku­ju ka­vand, pee­tud kee­le­kon­ve­rents, ha­ka­tud taas­ta­ma põ­lenud va­na pas­to­raa­ti ning ra­ja­tud sel­le et­te park. Lau­rit­sa­päe­val olid ku­ju ava­mi­ne, Ah­ren­si­le pü­hen­da­tud kee­le­kon­ve­rents, ki­ri­ku­kont­sert, ju­ma­la­tee­nis­tus ning õh­tu­söök.
Lau­rent­siu­se Selt­si esi­mees Su­lev Vald­maa mee­nu­tas, et 2011. aas­ta lõ­pus kuu­lu­tas selts väl­ja idee­ka­van­di­te kon­kur­si, mis lõp­pes 2012. aas­ta veeb­rua­ris. Lae­kus 11 võist­lus­tööd. Ka­hest võist­lus­tööst – „Mee­nu­tus“ ja „Ree­de“ va­li­ti sa­ma aas­ta mai­kuus väl­ja „Ree­de“. Au­to­ri­te ümb­ri­ku ava­mi­sel sel­gus, et või­du­töö au­to­rid olid Kuu­sa­lu val­la skulp­to­rid Ai­var Sim­son ja Paul Mänd. „Mee­nu­tus“ oli Mar­tin Al­li­ku ka­vand – pronk­sist kir­ja­de­ga val­ge müü­ri­tis.

Plaat vana pastoraadi ukse kõrval tutvustab Eduard Ahrensit ja suurannetajaid.
Plaat vana pastoraadi ukse kõrval tutvustab Eduard Ahrensit ja suurannetajaid.

2013. aas­tal al­ga­tas selts an­ne­tus­kam­paa­nia, et ku­ju ra­ja­mi­seks va­ja­li­kud 50 000 eu­rot kok­ku saa­da. Ra­ha an­ne­ta­ti nii selt­si pan­ga­kon­to­le kui klaa­sist an­ne­tus­kas­ti. 2016. aas­ta au­gus­tiks oli ra­ha koos nii pal­ju, et Su­lev Vald­maa sai Tam­mis­pea kü­las Sea­kü­la Stuu­dio­te­ga al­la kir­ju­ta­da Ah­ren­si mä­les­tus­mär­gi mo­del­lee­ri­mi­se le­pin­gu­le. No­vemb­ris al­gas Sauel töö­ko­jas Uus Mo­nu­men­taal pronk­si­va­lu. An­ne­tus­te te­ge­mi­ne sai hoo sis­se. An­ne­tus­te ko­gu­mi­se täh­ta­jaks möö­du­nud aas­ta lõ­puks oli selts ko­gu­nud li­gi 55 000 eu­rot. Suu­ri­ma sum­ma eral­das Kuu­sa­lu vald – 15 000 eu­rot. Tei­sed suu­ran­ne­ta­jad on Ur­mas Laa­nem, Tal­lin­na Toom­koo­li SA, Kait Lii­nev, Kar­li Lam­bot, AS Amal­fi, Su­lev Vald­maa, Ain Oja­la, Ants Aa­man, Leonhard ja Ursula von Rambach, Jaan Tõ­nis­so­ni Ins­ti­tuut, Ema­kee­le Selts, Ar­nold ja Ing­rid Rüü­tel,  Heiki Haljasorg, Jüri Kraft, Lok­sa linn, Bal­ti Spoon, Ees­ti Kee­le Sih­ta­su­tus, Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut, Ind­rek ja Triin-Ma­ret Laul, Bal­tisc­he Bau­denk­mä­ler e.V., Do­mus Dor­pa­ten­sis Tea­du­se ja Kul­tuu­ri SA. Suurannetajatena on on kirjas ka Eesti riik, rahvas ja Kuusalu kihelkonna rahvas.
Ap­ril­lis 2017 al­ga­sid Kuu­sa­lus va­na pas­to­raa­di ees kõn­ni­tee­de ehi­tus ning hal­jas­tus­tööd. Mä­les­tus­märk sai Sauel valutöökojas val­mis 12. ap­ril­lil.
Eduard Ah­ren­si mä­les­tus­mär­gi ava­mis­päev 10. au­gus­til al­gas hom­mi­kul Kuu­sa­lu kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­ba juu­res mä­les­tus­het­ke­ga, kõ­ne­les Kuu­sa­lust pä­rit piis­kop Tiit Sa­lu­mäe. Kait­se­väe or­kest­ri saa­tel mars­si­sid mä­les­tus­het­kel osa­le­nud va­na pas­to­raa­di et­te, kus al­gas va­baõ­hu ju­ma­la­tee­nis­tus. EELK Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­ka­ga tee­nis kaa­sa EELK pea­piis­kop Ur­mas Viil­ma ja piis­kop Tiit Sa­lu­mäe. Ju­ma­la­tee­nis­tu­sel män­gis Kait­se­väe or­kes­ter, lau­lis Ro­ta­lia kor­po­rat­sioo­ni mees­koor.
Kell 12.30 al­gas mä­les­tus­mär­gi ava­mi­stse­re­moo­nia. Mä­les­tus­mär­gilt ee­mal­da­sid kat­te suu­ran­ne­taja, pre­si­dent Ar­nold Rüü­tel, skulp­to­rid Ai­var Sim­son ja Paul Mänd, Lau­rent­siu­se Selt­si esi­mees Su­lev Vald­maa. An­ne­ta­ja­te tä­nu­tahv­lilt va­na pas­to­raa­di uk­se kõr­val ee­mal­da­sid kat­te Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas ja ko­gu­du­se ju­ha­tu­se esi­mees Mar­tin Ur­va.
Su­lev Vald­maa rää­kis, et Tal­lin­nas sün­di­nud, Kuu­sal­lu pas­to­riks tul­nud Eduard Ah­rens te­gi elu lõ­pu­ni sak­sa­keel­seid üles­tä­hen­du­si ko­ha­li­kust elust, il­mas­ti­kuo­lu­dest ja vil­ja­saa­gist ki­ri­ku kroo­ni­ka­raa­ma­tus­se: „Kroo­ni­ka­raa­ma­tust ei leia me aga märk­meid sel­le koh­ta, kui­das ta püü­dis ta­lu­poe­ga­de kõ­ne­keelt kir­ja pan­na ja loe­ta­vaks te­ha.“
1834. aas­tal il­mus Tal­lin­nas Ah­ren­si kir­ju­ta­tud ees­ti kee­le gram­ma­ti­ka, 1853. aas­tal tei­ne, täien­da­tud trükk.
„Ah­rens oli jär­je­kin­del. Kee­le­töös pol­nud ta komp­ro­mis­si­de ot­si­ja ega ühe­gi suu­na pool­da­ja, vaid lõi mi­da­gi täies­ti uut, mi­da edas­pi­di ni­me­ta­ti Ah­ren­si kee­leks. Pä­rast Ah­ren­sit Kuu­sa­lus pas­to­riks asu­nud Kent­mann üt­les Ah­ren­si koh­ta, et ta oli vä­ga an­de­kas ja ener­gi­li­ne, tõ­de oli te­ma jaoks kõi­ge täht­sam ja sel­le eest sei­sis ta kart­ma­ta. Ta ei rää­ki­nud ke­da­gi ta­ga, oli aus ja ot­se­ko­he­ne, mis võis pal­ju­de­le pais­ta tun­de­tu ja eba­vii­sa­kas,“ kõ­ne­les Su­lev Vald­maa.
Skulp­tor Paul Mänd rää­kis ava­mi­sel, et ku­ju on kaua teh­tud kau­ni­ke­ne: „2012. aas­tal te­gi­me ku­just väi­ke­se ka­van­di. Su­lev Vald­maa üt­les, et to­re, lau­rit­sa­päe­val ava­me. Pä­rast sel­gus, et pol­nud veel täp­selt tea­da, mis aasta lau­rit­sa­päe­val. Al­gas pe­riood, kus va­hel vä­ga kii­re, siis jäl­le ae­ga küll, va­hel tun­dus, et ku­ju ei tu­le­gi. Su­lev Vald­maa ja an­ne­ta­ja­te vi­sa­dus viis aga si­hi­le.“
Pea­piis­kop Ur­mas Viil­ma sõ­nas, et sa­ge­li ki­pu­tak­se ke­da­gi kõr­va­le heit­ma ai­nuük­si sel­le tõt­tu, et on tei­sest rah­vu­sest: „Ah­rens oli bal­ti­saks­la­ne, kuid lõi eel­du­sed ees­ti kee­le aren­guks. Ta jut­lus­tas ees­ti kee­les, soo­vis, et rah­vas kuu­leks ju­ma­la­sõ­na ning saaks sel­lest aru.“
Pre­si­dent Ar­nold Rüü­tel tun­nus­tas Lau­rent­siu­se Selt­si tööd ning rõ­hu­tas, et keel on iden­ti­tee­di osa, ees­ti kee­le staa­tus on kõr­ge, sel­le kest­mi­ne ja areng toi­mub pa­re­mi­ni, kui pal­jud se­da en­nus­ta­sid.
Ema­kee­le Selt­si lii­ge Ma­ti Hint üt­les, et Ah­ren­si lau­se­õ­pe­tus pääs­tis ees­ti kee­le nii, na­gu kõ­las see rah­va suus.
Do­mus Dor­pa­ten­si­se esin­da­ja­na kõ­ne­les ava­mi­sel Mar­tin Noor­kõiv: „Ah­ren­si pa­nus on mär­ki­mis­väär­ne ja mä­les­tus­väär­ne. Meie kol­lek­tiiv­ne tä­he­le­pa­nu on tä­na­päe­val nih­ku­nud äri, ma­jan­du­se, IT-vald­kon­da. Tu­leks aga mee­nu­ta­da, tä­nu kel­le­le saa­me tegutseda neis omas kee­les.“
Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si: „Ah­ren­si au­sam­mas on töö­ka­le, gro­tesk­se­le me­he­le, kes tõi meie kee­le Sak­sa kul­tuu­ri­ruu­mist Soo­me poo­le. Üht­la­si on see ka ees­ti kee­le au­sam­mas.“
Ava­mist­se­re­moo­nial käis li­gi 150 ini­mest, esi­ne­sid kor­po­rat­sioo­ni Ro­ta­lia mees­koor ja Kait­se­väe or­kes­ter. Lõu­na­söö­gil va­nas pas­to­raa­dis said osa­le­jad mul­gi­put­ru, MTÜ Kol­ga Aren­dus pak­kus ma­gus­toi­tu. Kol­ga muu­seum oli si­sus­ta­nud ruu­mid ko­ha­li­ku muu­seu­mi loo­mi­se mõt­te al­ga­ta­jat Gus­tav Vil­bas­tet tut­vus­ta­va eks­po­sit­sioo­ni­ga.
Pä­rast ava­mist­se­re­moo­niat oli Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas Eduard Ah­ren­si­le pü­hen­da­tud kon­ve­rents, mil­le val­mis­ta­sid et­te Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuut, Ema­kee­le Selts ja Õpe­ta­tud Ees­ti Selts. Kon­ve­rent­si juh­tis Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di di­rek­tor Tõ­nu Ten­der.
Õh­tul oli Kuu­sa­lu ki­ri­kus Ah­ren­si-ajas­tu hõn­gu­li­ne kont­sert, ka­va koos­ta­sid an­samb­li Flo­ri­dan­te muu­si­kud, sop­ran Ma­ria Vald­maa ja kla­ves­si­nist Saa­le Fisc­her. Pä­rast kont­ser­ti oli va­nas pas­to­raa­dis õh­tu­söök küün­la­val­gel, mil­lest võt­sid osa Lau­rent­siu­se Selt­si liik­med, kont­ser­dil esi­ne­nud muu­si­kud ja Sak­sa­maalt ava­mist­se­re­moo­niast osa võt­ma sõit­nud an­ne­ta­ja­te esin­da­jad Lud­wig Kent­mann ja Günt­her Brauns­ber­ger.