„Tänu meie, ka Anija valla ja Harjumaa teiste omavalitsuste ühisele tööle on lairiba arendamine muutunud nii populaarseks, et äkki tahavad kõik seda teha,“ märkis DigiMaa projektijuht OLAV HARJO.
Eelmisel nädalal teatas ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, et kiire interneti soovijate kaardistamine mitmes maakonnas on äratanud huvi ka internetiteenuse pakkujates ning selle tõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) otsustanud korraldada rajamistoetuse jagamiseks üle-eestilise konkursi. Kuna varem on valitsus lubanud kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot toetust niinimetatud viimase miili ehk kiiret ühendust võimaldava valguskaabli viimiseks turutõrkepiirkondades iga soovijani, on mitmes maakonnas omavalitsuste koostöös tehtud selle saamiseks ettevalmistus. Harjumaal koguti 18 000 sooviavaldust, kogu Eestis 54 000. Septembris otsustas Harjumaa Omavalitsuste Liit asutada OÜ Digimaa, mis hakkaks ette valmistama projekteerimist ja ehitamist.
„Otsustasime muuta riigipoolset sekkumist, et leida lõpptarbija jaoks kõige kiirem ja odavam lahendus,“ teatas minister Urve Palo nüüd.
Minister tekitas segaduse
MTÜ DigiMaa ning sarnaste Pärnu- ja Raplamaa projektide DigiTee ja DigiKond juht Olav Harjo leidis, et möödunud nädalal välja antud pressiteatega tekitas MKM suure segaduse. Ta lisas, et juba aasta alguses lubanud ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister, et mai lõpuks on olemas määrus selle kohta, kuidas hakatakse riigipoolset 20 miljonit eurot jagama ning juba sügisest pidi olema võimalik seda taotleda.
„Mai läks mööda, samuti juuni ja veel palju kuid, kuni nüüd ärkas Elektrilevi ja ütles, et tahaks hoopis ise hakata lairibavõrke ehitama. Palole hakkas see mõte meeldima, aga andis sellest teada enne, kui oli selgeks teinud, kuidas see kõik võiks toimuda. Ta ju ütles ka ise, et konkursi tingimused pole veel teada,“ rääkis Olav Harjo.
Seda, et kiire internetiteenuse pakkumise vastu on ka teistel tekkinud huvi, peab DigiMaa eestvedaja positiivseks. Lõpuks on kõik aru saanud, et kiire internet on vajalik ja selle viimine inimesteni nii tehniliselt kui rahaliselt võimalik, rõõmustas ta.
Seetõttu ei pea Olav Harjo DigiMaa projekti algatamist ja tehtut sugugi tühjaks tööks, pigem vastupidi. Tõestasime, et internet on inimestele oluline ja ka majanduslikult võimalik kõikjale viia, ütleb ta. DigiMaa eestvedaja usub, et ilma selleta poleks ka Elektrilevil tärganud lairibaühenduste loomise vastu huvi.
Olav Harjo: „Kaks aastat tagasi ütles ministeeriumi asekantsler, et maainimesed ei taha kiiret internetti ja isegi kui tahaksid, poleks see majanduslikult võimalik. Nüüd nähti – soovijaid on väga palju ning inimesed on nõus isegi liitumistasu maksma.“
Elektrilevi kinnitab huvi
Eelmisel nädalal andis OÜ Elektrilevi teada soovist rajada avatud sidevõrk, et lairibaühendus jõuaks sinna, kus praegu on aeglane internetiühendus. Lairibaühenduste arendamiseks kavandab Elektrilevi kasutada olemasolevat elektrivõrgu taristut, kuhu paigutatakse valguskaabel. Elektrilevi tootearenduse ja teenuste osakonna juhataja Taavo Randna ütles Sõnumitoojale, et nad on aastaid praktiseerinud eri taristute ühendamist – näiteks on kulude kokkuhoidmiseks ühendatud elektrivõrku tänavalgustus.
„Kindlasti on Eestis palju piirkondi, kus niiöelda ühildatud võrguteenused annavad efekti ja on mõtekad sõltumata riigi toetusest,“ põhjendas ta.
Küsimusele, kas Elektrilevi kavatseb osaleda MKMi riigihankes 20 miljoni euro riigitoetuse saamiseks, vastas Taavo Randma, et tõenäoliselt on Elektrilevi sellest huvitatud, kuid kuna hange ja selle tingimused pole välja kuulutatud, on sellest vara rääkida. Küll aga märkis, et ühendatud taristuteenused annavad kõige suuremat efekti.
„Paljudes omavalitsustes on ära tehtud tänuväärne töö huvi selgitamisel ja projekti tutvustamisel. Tõenäoliselt seab riik ka hanke võitjale ülesande maksimaalselt arvestada kogutud andmetega,“ oletas Elektrilevi osakonnajuhataja.
Ta lisas – ei maksa karta, et peamise kasu saaksid nende puhul vaid tiheasustusega piirkonnad, kuna elektrivõrku ehitatakse ja hooldatakse igal pool kogu Eestis. Samuti oletas Taavo Randma, et Elektrilevi puhul jääks lairibavõrguga liitumistasu väiksemaks kui DigiMaa prognoositud 300 eurot.
Selgus 6. novembril?
Järgmisel esmaspäeval, 6. novembril korraldavad riigikogu lairiba toetusrühm ja e-Eesti toetusrühm ühisistungi, kus arutatakse, kuidas kasutada riigipoolset viimase miili väljaehitamiseks mõeldud 20 miljoni euro suurust toetust võimalikult efektiivselt. Osalema on kutsutud ka Urve Palo, Elektrilevi ja oma digiprojektid algatanud omavalitsusliitude esindajad.
Harjumaa Omavalitsuste Liit on DigiMaa projekti ettevalmistamiseks kulutanud ligikaudu 90 000 eurot ning asutanud osaühingu. HOLi tegevdirektor Joel Jesse ütles, et OÜ Digimaa on praegu pandud ooterežiimile, kuni on selge, kes ja kuidas lairibavõrke hakkab rajama.
„On kindlasti positiivne, et riigi jaoks on teema oluline. Meile on tähtis, et tulevikus saaksid kõik soovijad kiire internetiühenduse taskukohase hinnaga. Kui selle rajamist hakatakse kusagilt tsentraalselt korraldama, soovib HOL, et meie tehtud kulutused hüvitataks,“ sõnas ta.
Olav Harjo loodab, et ministeerium, Elektrilevi ja omavalitsused leiavad koos mõistliku lahenduse. Ta peab oluliseks, et arvestataks juba kogutud andmetega: „Parim lahendus on, kui Elektrilevi ja digiprojektid teeksid koostööd. Näiteks DigiMaa ülesanne ongi koguda soove, suhelda soovijatega ja koostada Elektrilevile plaan, kuhu ja millises järjekorras ehitada, Elektrilevi ehitab valmis ja opereerib võrku.“






