Saatsin teile taotluse 25. mail 2010, küsisin raha 8.-10. juunil 2010 Rutjal Lääne-Virumaal toimuva riigikaitselaagri särkide ostmiseks. Särgid olid mõeldud Kuusalu vallas elavatele õpilastele, kes õpivad Loksa 1. keskkoolis ja riigikaitseõpetuse kahele õpetajale. Üks nendest õpetajatest olin mina ning teine hakkab andma riigikaitse õpetust saabuval sügisel Kuusalu ja Kolga koolis. Rõhutan siinkohal, et me mõlemad oleme Kuusalu valla inimesed.
Loksa 1. keskkooli õpilased on 6 aastat läbinud riigikaitseõpetuse raames riigikaitselaagri ning nende seas ka lapsed, kes elavad Kuusalu vallas. Mõned aastad tagasi osalesid ka Kuusalu kooli õpilased Rutjal toimunud riigikaitselaagris. Tollel aastal pidid tulema ka Kolga kooli õpilased riigikaitselaagrisse, kuid jäid koolijuhtide saamatusest tulemata.
Riigikaitseõpetus koosneb teoreetilistest ja praktilistest tundidest. Kuna ainekavad on enamuses koolides paika pandud nii, et õppenädalas on vaid üks riigikaitseõpetuse tund, siis on väga tähtis praktilise osa terviklikkus. Selleks korraldavad riigikaitseõpetajad kaitseväe, kaitseliidu ja vabatahtlike instruktorite abiga koolides, kus toimuvad riigikaitseõpetuse tunnid, riigikaitselaagreid. Laagrid korraldatakse tavaliselt mitme kooliga korraga.
Loksa 1. keskkooli õpilased osalesid 2005. aasta sügisel esimest korda riigikaitselaagris, mis toimus Juminda piirivalvekordonis. Sel aastal olime viiendat korda Lääne-Virumaa koolidele korraldatud riigikaitselaagris Rutja vanal lennuväljal. Põhjus on lihtne – Harju maakonnas riigikaitselaagreid ei korraldata.
Õpilased kannavad laagrisoleku ajal kaitseväe välivormi, mille nad saavad laagri alguses ja tagastavad lõpetamisel. Teist aastat järjest otsustati, et riigikaitselaagris osalejatel on ühtsed särgid. See otsus tuli tänavu viimasel minutil ehk siis 21. mail 2010. Särgid kätkevad endas ühtsust – nagu võistkonna särgid jalgpallis.
Kõikidele Lääne–Virumaa inimestele hüvitas särgid Lääne-Viru maavalitsus koostöös kohalike omavalitsustega. Eelmisel aastal taotlesin Kuusalu vallavalitsuselt raha särkide ostmiseks Kuusalu valla õpilastele, kes osalesid riigikaitselaagris. Raha summas 708 krooni kanti siis Lääne–Virumaa maakonnavalitsuse arvele.
Sel aastal esitasin jälle taotluse särkide hüvitamiseks kogusummas 750 krooni, see on 75 krooni särk. Selline oli taotletud summa, hiljem selgus, et särgi hind tuli 90 krooni, sest lisandus käibemaks. Õpilastele ütlesin 4. juunil 2010, et ei oska veel öelda, kas peavad ise särgid hüvitama või teeb seda Kuusalu vald.
Minu taotlus on registreeritud Kuusalu vallavalitsuses 25. mail 2010. Riigikaitselaager toimus 8.-10. juunil.
Vastuse oma taotlusele sain 18. juunil, sest samal päeval helistati mulle Lääne-Virumaalt ja teatati, et särgid on maksmata. Kuupäev taotluse vastusel on 15. juuni 2010.
Abivallavanem Milli Kikkas ütles mulle, et see on komisjoni otsus ja et jälgitakse Kuusalu vallavolikogu 27. jaanuari 2005 määrust nr 6. Küsimusele, miks te varem mulle ei teatanud, sain vastuseks, et neil ei olnud minu kontaktandmeid ja komisjoni koosolek toimus 14. juunil. Viitasin, et seda oleks saanud teha ju Loksa 1. keskkooli kaudu… Kas tõesti on raske võtta kohe ühendust ja öelda lihtsalt, et ei saa seda raha.
Siinkohal toon ära vastuse oma taotlusele: „Teie avalduse riigikaitselaagris osalejate särkide ostmiseks vaatas vastavalt kehtivale korrale läbi volikogu vabaaja komisjon oma 14. juuni 2010 istungil. Komisjoni üksmeelne seisukoht on, et särkide ostmine ei ole tegevus, mida vald peaks maksumaksja rahast toetama.”
Õpilastele, kes elavad Loksa linnas, tasus särkide maksumuse Loksa linnavalitsus. Ja Kuusalu vallas elavate õpilaste särkide eest tasun mina. Lootes, et õpilased on mõistvad ja maksavad selle raha kunagi tagasi.
Oma otsustes rõhutate te kogu aeg, et noored on meie prioriteet. Kas see on ainult jutt? Miks arutab riigikaitselaagriga seonduvat vabaaja komisjon? Kas teie arvates on see vabaaja veetmise vorm, kuhu tulevad kokku „militaarpalavikku põdevad noored”?
Oma viimases kõnes võidupühal Viljandis märkis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves: „Kui mõni end eliidi hulka lugev noormees kogu rahvale teada annab, et tema jaoks on ajateenistus hoopis ajaraiskamine, siis sõltumata sellest, kas ütlejaks on poliitik, popstaar või sportlane — vaimses mõttes ta ühiskonna eliiti kindlasti ei kuulu.”
Miks riigikaitseõpetust on vaja? Riigi kaitsmine pole pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. Selle väljundiks ei pruugi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades.
Riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole militaarsuse propageerimine. Pigem on õppeaine eesmärk isamaaline kasvatus, oma riigi austamine ning õpilaste teadlikkus Eesti riigikaitse eesmärkidest.
Riigikaitse on eri eluvaldkondadega tihedalt seotud, mistõttu saavad kursusel osalejad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida neil igapäevaselt vaja võib minna ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel.
Aastate jooksul on kaitseministeeriumi toetusel koolid soetanud orienteerumise, esmaabi ja relvaõppe läbiviimiseks vajalikke õppevahendeid ning sisustanud õppeklasse ajalooliste kaartidega. Kaitseministeerium abistab riigikaitseõpetuse õpetamisest huvitatud koole ka sobiva riigikaitseõpetaja leidmisel.
Kõige selle eesmärk on, et riigikaitseõpetus oleks huvitav, populaarne ja mainekas valikõppeaine, mida sooviks oma kooli nii omavalitsus, kooli juhtkond kui ka õpilased ja nende vanemad. Kaitseministri ning haridus- ja teadusministri 22. mail 2008 allkirjastatud riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammis 2008–2013 võeti eesmärgiks luua võimalikult soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.