AS Valsiniidu jätkab Ülejõel täispuidust mööbli tootmist

5130
Valsiniidu omanik JUHO TOOMIK näitab ettevõtte toodangusse kuuluvat klassikalist kirjutuslauda.

„Kui viimased aastad on olnud väga rasked, siis nüüd on tekkinud lootus, et hakkab minema paremini,“ usub Anija vallas Ülejõel asuva AS Valsiniidu omanik JUHO TOOMIK.

Algusaegadel oli 1997. aastal loodud mööbliettevõte Valsiniidu Kehra piirkonnas paberitehase järel järgmine suurem tööandja – seal töötas 90 inimest.
„Eesti Vabariigi taasloomise ajal läks kõigil mööblitegijail hästi, nii puit kui tööjõud olid odavamad kui Euroopas,“ räägib firma põhiomanik, Võrumaal elav Juho Toomik, kelle Anija Lions-klubi valis 2002. aastal Anija valla aasta inimeseks.
Ta ostis 1997. aastal koos ühe rootslasest mööblikaupmehega ära endise teenindus-tootmisvalitsuse mööblitööstuse hooned, mis olid pärast pankrotti kaks aastat seisnud tühjalt, ning rajas sinna uue mööbliettevõtte. Tootma hakati täispuidust mööblit, mida eksporditi peamiselt Prantsusmaale, Iirimaale ja Itaaliasse. Edaspidi tuli tellijaid juurde, käive kasvas. Kümme aastat pärast firma loomist algasid rasked ajad.
„Teised ettevõtted suplesid rahas, materjali hinnad tõusid, palgad kasvasid. Kuid eksportmööbel on selline kaup, millele hinda juurde panna ei saa,“ ütleb Juho Toomik.
Ta toob näiteks: kui vineeri hind tõusis järsku 100 protsenti, siis valmismööblit tuli müüa ikka endise hinnaga. See tähendas näiteks, et mõnes kuus teeniti 300 000 krooni kahjumit.
„Vahepeal natuke kosusime, kuid eelmisel aastal tabas meid Soome turu langus, natuke mõjutas ka vene turg, kuigi Venemaale müüme vähe,“ ütleb Valsiniidu omanik.
Soome turu langus tähendas, et eelmise aasta alguses jäi ettevõtte  ilma oma kõige suuremast ostjast, Soome mööblikontsernist Isku: „Nad tegid oma äriideed ümber ja väikese käibega toodete tellimine lõpetati.“
Valsiniidule, kes toodab just väikese käibega mööbliseeriaid, oli see nii kõva löök, et omanikud mõtlesid Ülejõe mööblitootmise sulgemisele. Juho Toomiku kinnitusel on nüüdseks see mõte maha maetud ning uute tellijate leidmisega peamiselt Saksamaal on saavutatud justkui uus hingamine. Ettevõtte  aastakäive  on  praegu  um­bes miljon eurot.

Keskmisest kallim eksportmööbel
Mööbel t ehakse  Valsiniidus  algu­sest lõpuni valmis, alates saematerjali hööveldamisest kuni lõppviimistluseni. Tooraine ostetakse nii Eestist kui Soomest. Varem tehti mööblit peamiselt männist, nüüd rohkem kasest, uued tooted on enamasti keskkonnasäästlikust MDF- ehk peenestatud  ja  kokkupressitud puitkiudplaadist.
Ettevõtte toodangu võib omaniku sõnul laias laastus grupeerida: köök, pehme mööbel ning ülejäänud kõva mööbel elutuppa, söögituppa, esikusse, magamistuppa. Erinevaid tooteid on väga palju, neid tehakse vastavalt tellimistele, lattu peaaegu ei toodeta.
„Meil on vaid üks seeria, elu- ja magamistoamööbel Monaco, mida hoiame pooltootena enne viimistlust ning värvime pärast tellimuse saamist, sest meil on kuus eri värvi. Teisi asju toodame ikkagi seeriakaupa, seeriate suurused on minimaalselt 30 ja maksimaalselt 300 toodet,“ selgitab Juho Toomik.
Mööblit tehakse vastavalt tellimustele, ostjad on jaekauplused ja kaupluste ketid. Ka uute toodete väljamõtlemine käib koostöös ostjaga: „Ostja tuleb mingi sooviga meie juurde, teeme tema idee põhjal näidise, mõnest seeriast on väikeste erinevustega mitu näidist, mis lähevad müüki. Alles poes selgub, kas inimesed hakkavad seda ostma või ei.“
Ettevõte pakub müügiks ka oma disainitud uusi tooteid. Juho Toomiku sõnul tuleb tootearendusega tegeleda pidevalt, sest tavaliselt saadab müügiedu vaid üht kümnest uuest tootest. Erinevates mööblikettides müüakse erinevaid tooteid, vaid väikestele poodidele pakutakse ühesugust toodangut.
Lõviosa Valsiniidu mööblist läheb välismaale: kõige rohkem Soome, kuid teistessegi Põhja-Euroopa riikidesse, Itaaliasse, nüüd ka Saksamaale. Eestisse jääb marginaalne osa, näiteks võib Valsiniidu tooteid leida Soome mööblikettide Eesti poodidest. Nende suurim tellija Eestis on internetipood on24.
Turgude kaupa on tooted enamasti erinevad, igal pool lähevad võrdselt hästi vaid väga klassikalised tooted: „Inimeste maitsed on erinevad. Soome turule tehtud tooteid õnnestub Saksamaal harva müüa. Vahe on isegi Soome ja Rootsi inimeste soovides, rääkimata Euroopa ja Skandinaavia maitsete vahest. Saksamaa  maitse  on väga konkreetne.“
Juho Toomik märgib, et väiksema seeria ja eriseeria mööblitootmine on tunduvalt kallim kui suurtootmine. Seetõttu ei osta Valsiniidu toodangut inimene, kes soovib odavat mööblitükki, nemad eelistavad pigem Hiinas või Bulgaarias toodetud laminaatmööblit.
„Kui alustasime, läks põhiosa meie toodetest Taani ja Saksamaale Jyski poodidesse – need olid väga lihtsad tooted, mida viidi siit rekkade kaupa. Praegu meil selliseid ostjaid enam ei ole. Just seetõttu, et me ei suuda hinnaga konkureerida. Seepärast teeme väiksemaid seeriaid, kuid kvaliteetsemat ja kallimat mööblit,“ jutustab ta.
Kõige rohkem on Valsiniidus mööblit toodetud 200 000 euro eest kuus. Kui arvestada toote keskmiseks hinnaks 100 eurot, teeb see 2000 kappi, lauda või voodit kuus. Siis oli tööl kaks vahetust.

Poolsada töötajat
Praegu töötab Valsiniidu ühe vahetusega, ettevõttes on ligi 50 töötajat, peamiselt kohalikud või inimesed naabervaldadest. Möödunud aastal mõned koondati, nüüd on uusi juurde võetud, mõned on plaan veel võtta.
„Kuna meil on nüüd uued ostjad ja uued tellimused, oleme graafikust kõvasti maas ning tööd on rohkem, kui suudame praegu teha,“ põhjendab omanik.
Ta rõõmustab, et tegelikult on praegune töötajaskond väga hea, puudu on veel tootmisjuht, kes mööblitootmist arendaks ja planeeriks. Kuna sellist inimest kohapealt leitud ei ole, on otsitud ka mujalt. Pealinnast spetsialisti palkamine tähendab Juho Toomiku sõnul seda, et talle tuleb maksta rohkem kui Tallinnas –  et kompenseerida ka sõidu- ja ajakulu. Ka sellest pole alati abi, Valsiniidu on head tootmisjuhti otsinud juba mitu aastat, firmaomaniku kogemus on, et keskastme juhtide leidmine ongi kõige keerulisem.
Ülejäänud töötajate leidmine sõltub tema hinnangul rahanumbrist: kui suudad palka maksta, tulevad ka inimesed.
„Kui kasvab tööjõupuudus, peaksid ka palganumbrid hakkama kasvama. Iseasi, kas tootmisettevõte jõuab seda maksta,“ nendib ta ja lisab, et mööblihinnal on piirid ees, kui hinda tõsta, hakkavad lätlased ja poolakad seda pakkuma odavama hinnaga.
„Ettevõtte võimalus palka tõsta tähendab, et sama töö tuleb ära teha väiksema arvu inimestega või kiiremini. Kuid see tähendab investeeringuid. Meil oleks vaja igale töökohale kulutada suurusjärgus 100 000 eurot – just nii palju maksab keskmine puidutöömasin, kuid praegu suudame teha vaid hädapäraseid investeeringuid,“ tõdeb Juho Toomik.
Rasketel aegadel pani omanik ASi Valsiniidu Ülejõel asuva tootmiskompleksi müüki. Praeguseni on kuulutus ühes kinnisvaraportaalis üleval.
„Olen unustanud maha võtta, kuid äripartnereid või investoreid otsin ikka. On hea, kui keegi tuleks nõu või rahaga appi,“ lausub ta.