Aruküla alevikus 15. korda toimunud kohvikutepäeva seekordne nimi oli „17 kohviringi ümber Aruküla“ – külalisi pidid võõrustama kokku 17 kodukohvikut. Kuid üks kohvik loobus, sest ilmateade oli lubanud vihmasadu.
Laupäeval, 12. juulil hakkaski Arukülas vihma sadama veidi enne kella 12, mis oli kohvikutepäeva avamisaeg.
Kohaliku kohvikutepäeva idee algataja ja peakorraldaja, Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas rääkis, ta on väga tänulik ja rõõmus, et 16 kohvikut otsustasid hoolimata ilmateatest riskida, sadu kestis paarkümmend minutit ning edasi oli kogu päev soe ja päikeseline.
Garina Toomingas: „Avamisel olid ennast tutvustamas 11 kohvikut. Kui teatasin seekord, et algus ja lõpp on ühekorraga, käis rahva seas kergendusohe. Igal aastal oleme teinud ka piduliku lõpetamise, kuid kõik kohvikupidajad pole sinna jõudnud ning nüüd andsin kohe alguses tänukirjad üle ja keda kohal polnud, neile viisin kodukohvikusse.“
Enamik tänavusi kohvikupidajaid on osalenud ka varasematel aastatel, neist suurem osa Arukülas. Maret Altnurme avas ka tänavu Arukülas koos sõpradega kohviku Loomeookean, Üllar Viitkar tegi kohviku Käsitöö Veinikohvik, Kristjan Treiberg Ööbiku Kohviku, Mari Parik Aruküla Maitsete Kohviku, Marge Taivere kohviku Tako ja Kook, Tiina Haljaste kohviku Saiake ja Koogike, Liina Joonas-Teder hoovikohviku Kaneelisaia Kirbukas ning Karin ja Marin Möllits taas rahvamaja juures kohviku Karin ja Marin.
Kalesi külas Kadarpiku talus oli meestepundi Lüü-Türr traditsiooniline TürrFest, avatud oli Türr-Kõrts, kõlasid meestelaulud ja pillilood. Tuuliki Luik võttis Kalesil rahvast vastu oma Köögikunsti Kodukohvikus.
Täiesti uusi kohvikutegijaid oli seekord kuus. Kalesi külas Rajamaa talus avas Sukhdev Kaur kohviku India Kohtub Mehhikoga Rajamaal. Järsi külas tegid Mirke Viik ja Marili Rooba kohviku Kolm Ühes ning perekonnad Ilmets ja Niilo kohviku Sambumäe. Arukülas võõrustasid Emma, Karlotta ja Kai Laineväe külalisi kohvikus Pitsaaed, Claudia Traumann ja Silver Ringvee kohvikus Saarlased Arukülas ning Ave Saarmäe kohvikus Aruka Amps.
Garina Toomingas jutustas, et rahvast liikus laupäeval Arukülas palju, rohkesti oli kohalikke noori ning varasemast enam sõideti ühest kohvikust teise jalgratastel: „Varem pole sedavõrd palju jalgratastel liigutud ning kohvikupidajatel tuleb edaspidi hakata arvestama, kuidas nende juures jalgrattaid parkida.“
Ta lisas, et seekordne kohvikutepäev andis ka teise idee, mida tulevikus rakendada. Kuna kodukohvikuid on järjest enam, tänavu oli rekordarv, on inimestel keeruline neid meeles pidada. Rahva seast tuli ettepanek panna kodukohvikute juurde sildid sama numbriga, millega nad on märgistatud kohvikutepäeva kaardil.
Kaarte oli seekord trükitud 250 ning peakorraldaja jagas need kõik ära: „Nooremad eelistavad Facebookis avaldatud digikaarti, ent palju on ka külastajaid, kes soovivad paberkaarti. Kaardid aitab kujundada Henri Reeder, arutame ja teeme mitu korda ümber. Kaardil avaldame iga kord ka luuletuse, mille olen selleks päevaks teinud. Avamisel loen sama luuletuse ette. Henri on kiire abiline, kui nüüd selgus, et üks kohvik loobus, tegi ta digikaardi ruttu ümber, aga paberkaardid olid juba valmis, neid muuta ei saanud.“
Foto Garina Toomingas
Tänavuse 15. kohvikutepäeva puhul koostasid Garina Toomingas ja Ingrid Teino näituse varasematest kaartidest. Kohaliku omaalgatuse programm toetas nii kohvikutepäeva korraldust kui ka näituse tarbeks kirjutatud projekti „Kohvikutepäev liidab kogukondi“ 1500 euroga.
Garina Toomingas: „Esialgu kavatsesime teha näituse kohvikutepäeva vanadest kaartidest rahvamajja, kuid hakkasime mõtlema, et majja astuvad sisse vähesed ja peaks olema ikka õuenäitus. Meisterdasime euroalustest kuubiku, mille külge kinnitasime veekindlatele PVC alustele trükitud kaardid – need on meie kohvikutepäeva ajalugu. Trükkis Tallinna firma Digiprint OÜ. Näitus jääb alles, seda saab täiendada ja panna välja ka järgmistel kohvikutepäevadel.“
Aruküla kohvikutepäeva idee sündis Garina Toomingase sõnul umbes 17 aastat tagasi, kui ta külastas Hiiumaa kohvikutepäeva ja mõtles, et midagi sarnast võiks ka ise korraldada.
„Kahel aastal ei saanud kellegagi kaubale, kolmandal aastal olid kümme inimest nõus oma kodukohviku tegema. Aruküla kohvikutepäeva oodatakse, päris palju on ka mujalt külalisi,“ lausus peakorraldaja.
