Aruküla kultuuriselts tähistas sünnipäeva üle 6 tunni pikkuse programmiga, kuhu mahtusid seminar, moesõu, isetegevuslaste etteasted ning bankett.
Laupäeval, 17. detsembril kell 16 avas Aruküla rahvamaja uksed maja sünnipäevakülalistele. Pidu kestis öötundideni ning korraldaja, Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas kiitis külalisi: „Linnateatris kestavad mõned etendused samuti viis tundi, keegi ei lähe enne lõppu ära ning on nõus selle eest veel ka maksma. Ka meie pakkusime viietunnise kultuurisõu, mis oli täiesti tasuta.“
Kuigi Arukülas on tehtud kultuuri tunduvalt kauem kui 40 aastat, peetakse sünnipäeva selle järgi, kui kaua on oldud praeguses asukohas – aleviku keskuses vallavalitsusega samas hoones. 1960. aastate lõpus ühendati Aruküla ümbruse väikemajandid ja loodi Aruküla kolhoos, millele ehitati 1974. aastal uus keskusehoone. Sellest sai Aruküla uus kultuurimaja. 1970. aastatel kerkisid keskuse ümber kümned kortermajad.
Rahvamaja oli Arukülas aga ka enne seda – 1933. aastal algas Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Aruküla osakonna eestvedamisel rahvamaja ehitamise kampaania, mis jäi esialgu venima nii projektivigade kui maaomandi küsimuste tõttu. Rahvamaja sai siiski püsti 1939. aastal, kui selle ehituseks andis maatüki ning toetas rahaga Kaarel Eenpalu.
1950. aastatel ehitati Aruküla männikusse suur laululava, toimusid rajooni laulupeod. Alates 1998. aastast jätkab kultuuri- ja seltsitegevust MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mida juhib Garina Toomingas.
40. sünnipäeva tähistamine algas seminariga „Kultuurikorraldaja rahvamajas“, kus kultuuriteemadel arutlesid Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, kodanikuaktivist ja filmitegija Artur Talvik, Harju maavalitsuse kultuurinõunik Riin Kivinurm, Aruküla Waldorf-kooli õpetaja Henri Reeder, ASi Mistra-Autex juht Priit Tamm ning õhtujuht Arlet Palmiste. 10minutilistele ettekannetele järgnes küsimuste voor.
Pärast kohvipausi toimus suures saalis moesõu „Kultuurikorraldaja mood“, kus modellid tutvustasid Montoni, Mosaici ja Bastioni rõivaid. Peo kolmas osa oli „Kultuurikorraldaja rahvamajas“ – üles astusid rahvamajas tegutsevad 17 huviringi, kes lavastasid oma tavapärase proovi. Pärast etteasteid toimus rahvamaja peeglisaalis bankett, lausuti tänusõnu ning muusikat tegi Anna-Liisa Ovir.
Garina Toomingas sõnas peokülalisi tänades, et pika seminari ja kontserdi mõte mõlkus tal peas juba aastaid: „Olen õnnelik inimene, keda ümbritsevad suurepärased inimesed. Minul pole kunagi kiire, olen alati rahvamajas olemas. Kuigi võib jääda mulje, et mul on üsna veider iseloom, olen ma siiski normaalne inimene, kes väga armastab oma tööd ning tahab seda teha.“
Harju maavalitsuse esindajad kiitsid, et pidu oli väga tore ning Aruküla õigustas oma tuntust tugeva kultuuripaigana. Nad sõnasid, et maja üksi kultuuri ei tee, on vaja inimesi ning Garina Toomingas on Harjumaal tõeline tegija.
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre andis Garina Toomingasele üle 800eurose preemia ning lausus, et laval nähtud huviringid on läbilõige valla elanikkonnast: „Laval olid nii väikesed põnnid kui hallid habemed, see ongi kultuur, mis meid kõiki ühendab. Raasiku vallas pole töötajat, kes tegeleb suhtekorraldusega, meil tegeleb sellega kultuur, mis võtab kokku kõik arvamused ja mõtted.“
Valla amatöörfilmi festivali korraldaja Cristina Kaska märkis, et Garina Toomingas lasi filmimeeskonna kohe uksest sisse: „Läksime aastaid tagasi Garina juurde jutuga, et tahame teha festivali. Ilmselt ei saanud ta kohe päris täpselt aru, mida me tahame, kuid lubas meid majja, mis on saanud väga koduseks, ning käesoleval aastal jõuame viienda festivalini.“
Muusikaõpetaja ja dirigent Maia-Reta Trampärk rääkis, et on elanud Arukülas sama kaua kui on olnud uus rahvamaja: „Majast on käinud läbi väga palju tublit kultuurirahvast. Majas on hea ja kodune tunne ning pidudel on kõik rõõmsad ja naeratavad üksteisele.“
Aruküla lasteaia juhataja Karin Reiska märkis, et kultuuriselts on korraldanud lasteaialastele toredaid tarkusepäevi ning organiseerinud 1. septembril lasteaia õuealale batuudid.
