Aruküla filmifestival – 5 aastaga valla piiridest välja

2464
Festivalil linastusid 30 filmi, millest enamik on Raasiku valla autorite tehtud. Mitmed filmitegijad on ka korraldusmeeskonnas. Foto Ülo Udumäe

Aruküla 5. filmifestivalil võisid esimest korda osaleda ka need filmitegijad, kellel pole otsest sidet Raasiku vallaga.

„Filmide tegemine läheb iga aastaga tõsisemaks, autorid kasvavad sisemiselt ja mõned ka väliselt, arvestades nende vanust, aasta-aastalt on huvitavam näha, kes mida on teinud,“ ütles filmifestivali programmijuht Egle Liiskmann.
Publiku hinnangul oli seekord suur üllatus, kui esimese seansi lõpus näidati Juku Trumpi muusikavideot, pimeda saali tagaosas  hakkas video taustal laulma Aruküla noortekoor, kes esitas „Kui jaamast lahkub rong.“ Selle idee pakkus Ahto Saluste.
Laupäeval, 7. novembril linastusid Aruküla rahvamajas kahe seansi jooksul 31 filmi – esmalt Filmispordi looming ehk ühe päevaga tehtud filmid,  seejärel  põhi­programm. Lemmikfilmid valis publik. Filmispordi hulgast sai enim poolthääli Henri ja Liisa Reederi ning Egle  Liiskmanni  film „Salaturist“. Põhiprogrammist valiti parimaks Hardi Kalderi „Meieküla lood“. Auhinnaks said nad kuldse Timmi kuju, mille on loonud kunstnik Getter Otsaru. Filmifestivali  korraldavad   kino­klubi Timmi Entertainment ning Minu Eesti Noored.
Korraldusmeeskond tegi festivalile korralikult reklaamkampaaniat. Mikk Tanel Oja kujundas plakatid, logo ja programmikava. Sarnaselt eelmistele aastatele olid festivalil punane vaip, fotograaf ning kohvik, mida seekord pidasid Henri ja Liisa Reeder ning Ahto Saluste. Kohvik oli kujundatud elutoa-stiilis, selle tarbeks tassis meeskond rahvamaja kogu mööbli üheks õhtuks parketisaali, kodust toodi vaasid, vaibad, laualinikud.
Teist aastat järjest laekus festivalile nii palju filme, et need poleks ära mahtunud ühte seanssi. Käesolevast aastast alates võtsid korraldajad maha piirangu, et osaleda saavad ainult Raasiku vallaga seotud inimesed.
Peakorraldaja Cristina Kaska rääkis, et piire otsustati laiendada, sest osalemissoovi tuleb palju ka väljaspoolt valda: „Kohalikud tegijad ei jaksa kogu aeg nii intensiivselt filme teha, et saaks igal aastal hea programmi.“
Ta jutustas, et paljud filmitegijad on korraldusmeeskonna tuttavad, õpilased või sattunud nendeni sotsiaalmeedia kaudu: „Festival on kindlasti muutnud siinkandis filmitegemist populaarsemaks, sest on üsna suur edevus vaadata koos publikuga oma filmi suurelt ekraanilt. Ka on muutnud festival kergemaks näitlejate leidmise.“
Aruküla põhikoolis töötav Cristina Kaska on teinud Arukülas ja Raasikul meediaringi, praegu peab sellest pausi: „Kuna filmitegemine on märksa keerulisem hobi kui teised,  jääb  valdkond  üksi­kutele entusiastidele, kes sellega pikalt ja järjekindlalt tegelevad. Samas on mõnigi amatöörfilmitegija valinud keskkoolis meediasuuna, võib-olla tänu festivalile.“
Ta jutustas, peakorraldajana oli äge, et enne festivali oli palju rabelemist, kuid festivalipäeval kõik sujus: „Kogu meeskond tegi ülesandeid väga hästi ja kriise, mida lahendada, ei olnud.  Meeskond oli usaldusväärne ja toetav. Paljud sõbrad pakkusid ennast appi, samuti kaasasin mõned endised ja praegused õpilased.“
Cristina Kaska lemmikfilmid on animatsioonid: „Neid oli sel aastal palju, loodan, et see jätkub.“
Festivaliprogrammi paneb kokku Egle Liiskmann, kes töötab Aruküla waldorfkoolis õpetajana ning on teinud Pikavere koolis koos Henri Reederiga meediaringi. Tema näeb esimesena ära kõik filmid ning paneb need linastumisjärjekorda. Koos Cristina Kaskaga käis ta mitu aastat oma oskusi täiendamas Nukufilmi Lastestuudios: „Sealt saime huvitavaid ideid ja tuttavaid, ringijuhendajatega suhtleme siiani ning nende kaudu saime tänavusele festivalile mõned filmid.“
Ta kirjeldas, et žanride piirid laienevad iga aastaga: „Ilmselt seetõttu, et saame ise targemaks ja laiendame silmaringi, samuti meie publik, vahel on mõni autor välja kasvanud just publiku hulgast. Veel on ka häbelikke, kes ei julge oma filme meile saata, tahan neid julgustada, et nad siiski prooviksid ja saadaksid ka meile.“
Kava kokku panemine on tema sõnul piisavalt keeruline ja tuleb päris hästi välja: „Veel pole juhtunud, et ma oleks saalis istudes mõelnud, et vot seda filmi küll poleks pidanud kavasse lisama. Kahjuks jääb osa filmidest välja, sest mõni saadab kolm filmi ja ma tahan võimalikult paljudele võimaluse anda.“
Filmispordi hulgast publikulemmikuks valitud „Salaturist“ on filmitud 15. augustil Kärdlas. Peaosas on Henri ja Liisa Reederi väike tütar Aliide.
Põhiprogrammist sai kõige rohkem hääli „Meieküla lood“, mille autor Hardi Saluste pole küll Arukülas elanud, kuid vallaga seotud. Ühte peaosa mängis filmis tema sõber, Kristo Lassi Arukülast. Film valmis tema bakalaureusetööna Balti Filmi- ja Meediakoolis, Arukülas on tehtud pooletunnise filmi alguskaader, bussipeatuse stseen ning disko rahvamajas, kus tantsiv rahvamass olid samuti kohalikud. Filmis lõid kaasa ka kogu Eestis tuntud näitlejannad Marilyn Jurman ja Kristel Aaslaid.
Režissöör märkis, et puutus esimest korda Arukülaga kokku 2006. aastal, kui Kristo Lassi teda sinna kutsus. Pärast on ta seal korduvalt käinud ning oli möödunud aastal filmifestivalil üks õhtujuhtidest. Koos Kristoga sattus ta koos Aruküla filihuvilistega poolasse filmilaagrisse.
Ta lausus, et preemia tuli üllatusena ning filmifestivalil osalemist pakkus Egle Liiskmann talle juba siis, kui filmivõtted alles käisid.

Eelmine artikkelFC Kehra Anija Vald võitis saalijalgpalli avamängu
Järgmine artikkelHarju aasta tegija nominendid selgunud