Juubelikontserdil Aruküla mõisas kuulis muusikat räpist klassikalise lauluni, torupillimängust viiulihelideni.
Kui Aruküla juubelikontsert sai reedel, 8. juulil mõisas läbi, arutasid kohalikud prouad kohvilaua ääres, kuidas on Arukülast sirgunud nii palju eri stiiliga muusikuid – jõuti järeldusele, et õpetajad-juhendajad ei suru noori raamidesse ja igaüks leiab oma stiili, millega minna maailma vallutama.
Juubelikontserti juhatas laululooja ja muusikaõpetaja Juhan Trump. Ta tõdes, et kava oli tõsiselt raske kokku panna, kuna südasuvi on muusikutel kõige kiirem aeg – ollakse esinemas üle Eesti, aga ka välismaal.
Saalitäiele publikule said oma loomingut esitlema tulla kümmekond muusikut, kes jagasid kohaliku rahvaga meenutusi, mälestusi kodukohast ja muusikaõpingutest.
Ansambli Vitamiin solistina tuntuks saanud Raul Sepper lausus, et on esinenud Aruküla mõisa saalis palju, hoone oli tema esimene koolimaja. Aruküla koolis õppis ta 6 aastat, mäletab külameeste ansambli esinemisi. Laulmist proovis esimest korda Raasiku bändis Rüblikud ning Aruküla rahvamajas pilli harjutades tutvus ta Rein Rannapiga, kes puhkas Arukülas vanavanemate juures.
Akordionipalaga esines Meeri Kraas, kes võitis 2014. aastal rahvusvahelise akordionikonkursi. Ta on huvialakooli Pääsulind vilistlane ning õpib praegu akordionimängu Otsa-koolis.
Külli Ovir, Heldin Raidmaa ja Mae Trump on muusikaõpetajad. Juubelikontserdil esitasid nad triona laulu. Noorema põlvkonna muusikuid esindas kontserdil Külli Oviri lauluõpilane Sandra Parve, kes on jõudnud telesaate „Laulukarussell” poolfinaali. Torupillil mängis Aruküla waldorfkooli õpetaja Egle Liiskmann, kes on pillimängu ära õppinud iseseisvalt, Arukülas seda ei õpetata. Ta on käinud esinemas mitmetel festivalidel ning kontsertidel.
Arukülast pärit Mari Krõõt Volar annab praegu mõisakontserte. Ta õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalist laulmist ning esitas Schumanni loomingut, klaveril saatis teda Elle-Riin Volmer.
Muusikaõpetaja Eve Vendti tütar, Pääsulinnu vilistlane ja Tallinna Ülikooli muusikaõpilane, viiuldaja Liis-Marii Vendt lööb kaasa erinevates bändides, hiljuti astus üles Muhu saarel festivalil Juu Jääb. Tema esines juubelikontserdil koos oma tädimehe Juhan Trumpiga, kes saatis teda kitarril.
Kõige marulisema aplausi sai laulja Harri Aljasmäe, kes alustas pool sajandit tagasi ansamblis Olmerid ning käib koos abikaasaga laval praeguseni. Laulu „Unustuse jõel” tuli tal publiku soovil esitada kaks korda.
Pillimänguga jätkas akordionist Henri Zibo, kes on tuntud saatest „Klassikatähed”. Arukülaga on ta seotud oma sõbranna kaudu, kes elab Arukülas. Räpimuusikat esitas Aruküla noormees Eik Erik Sikk, esinejanimega EIXD, kes sai üle Eesti tuntuks lauluga „Balti jaam”. Kontserdi lõpetas kohalikest muusikutest koosnev naisansambel, kes esitas Aruküla noore helilooja, möödunud aastal noore helilooja konkursi võitnud Kristel Kolkaneni teose.
Juhan Trump juhtis tähelepanu, et Arukülaga on seotud veel palju edukaid muusikuid – kunagine viiuldajast imelaps Toomas Bubert, õppejõud ja folkviiuldaja Johanna-Adele Jüssi, helitehnik Otto-Karl Vendt, džässmuusik Janno Trump, klarnetimängija Alvar Mölder, ERSO flöödimängija Linda Vood, RAMi laulja Alo Rammo, viiuldaja ja viiuliõpetaja Katrin Varik, organist Gustav-Leo Kivirand ja metsasarvemängija Jürnas Rähni.
Juhan Trump sõnas publikule, et kui Arukülla on kolinud veel mõni tubli muusik, võiks sellest teada anda, saab järgmisel aastal sünnipäevakontserdile esinema kutsuda.
Aruküla juubeli tähistamise traditsiooni algatas Aruküla muinsuskaitseselts, viimased juubelid on korraldanud Aruküla kultuuriselts Garina Toomingase eestvedamisel. 705. sünnipäevaks pandi Arukülla mälestuskivi, 720. sünnipäevaks valmis ajalooraamat. Aleviku ajaloo jäädvustamisele on palju kaasa aidanud Mai Erbe ja Henri Reeder. Sünnipäeva seostatakse kirjaliku esmamainimisega Taani hindamisraamatus.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi rääkis oma tervituskõnes, et Aruküla on olnud alati väga kultuurilembeline, kui lugeda ajalooraamatutest: „Ringi on käimas haldusreformitont. Meilt küsiti, mida teeme, kui ei saa kokku vajalikku viit tuhandet elanikku. Vastasin, et tuleb vaadata loogilist liikumissuunda – töökohad, koolid on Jüri ja Tallinna suunal. Aruküla on aga kultuurielu tõmbekeskus, seda ka naabervaldadele. Aruküla ei seisa siin mitte raudtee, vaid nende inimeste pärast, kes siin elavad ja elu edasi viivad.“
