
Juubelipeol olid nii paarikümneaastased videolõigud kui õpetajate ansambli etteaste.
Aruküla põhikooli juubelit ja vilistlaste kokkutulekut ette valmistades sai direktor Avo Möls ühelt vilistlaselt 14 kirjandit aastast 1982. Need olid kirjutatud õpetajate päeval, kui õpetajad olid õpilase rollis ning said ette kujutada, milline on Aruküla kool 300 aasta pärast. Avo Möls tsiteeris kooli juubelipeol laupäeval, 5. mail matemaatikaõpetaja Sergius Pärli kirjandit – Aruküla on aastal 2282 Tallinna osa, kool kannab numbrit ning mõne eduka vilistlase, töökangelase või sportlase nime. Koolis on 4 direktorit – üks võtab külalisi vastu, teine saadab ära, kolmas käib ise külas ja neljas on vahel ka koolimajas. Kiviloo külas on kooli kosmodroom ja õpilased käivad klasside kaupa eri planeetidel.
Kuidas Aruküla koolil tegelikult nii kauges tulevikus läheb, direktor Avo Möls ei tea. Küll aga sõnas ta pidukõnes, et viimase viie aastaga, mis möödunud viimasest kokkutulekust, on lisandunud 129 vilistlast ja 5 lendu, õpilasi on juures 110, nende arv on peaaegu 370, sügisel tuleb esimesse klassi üle 50 õpilase.
Direktor tõdes, et ruumipuudus kummitab. Koolis on 55 töötajat, sügisel on vaja juurde uusi õpetajaid: „Tunneme rõõmu, et on valminud koolimaja laienduse ja staadioni renoveerimise projekt. Saame üheksa aasta taguse laienduse kogemusega minna uude ehitusse.”
Ta lisas, et möödunud aasta oli koolile edukas, häid kohti saavutati olümpiaadidel ja spordis, tipp oli käsipallurite meistritiitel B klassis.
Koolipere ja külalisi tervitama tulnud vallavanem Andre Sepp sõnas, et Arukülas on 155 aastat aetud hariduselus õiget asja – selle tõestuseks on pered, kes on siia tulnud, jäänud ning näevad Arukülas oma tulevikku. Vallavanem märkis, et tänavu kevadel lõpetajad on käinud kogu koolitee uues, 2010. aastal renoveeritud ja laiendatud Aruküla koolis, kuid nüüd on vaja astuda uus samm, et kool saaks veel suurem nii sisult kui vormilt.
Vallavalitsuse nimel kinkis ta koolile kõnepuldi. Selle valmistas Allan Viik Järsi külast. Puidust puldi ees on tahvel, millel tarkuse sümbol kukk, kiri Aruküla kool ning aastaarv 1862.
Aruküla kandideerib aasta kooliks
Juubelipeo aktust juhtis muusikaõpetaja ja laulukirjutaja Juhan Trump. Ta lootis, et peo ajaks saab lavale tuua vilistlaste koori. Koor aga ei sündinud, sest huvilisi oli tema sõnul vaid paar, enamik põhjendas äraütlemist ajanappusega.
Teine aktsioon oli koolimälestuste kogumine. Juhan Trump luges ette katkendeid. Üks mälestus oli aastast 1992, kui oli koolilõpuekskursioon Peterburi. Pärast Ermitaaži külastust läks seltskond bussi, kuid selgus, et üks poiss on puudu. Otsiti, aga ei leitud, ning otsustati tagasi koju sõita. Arukülas selgus, et poiss oli juba kodus – ta oli pöördunud Peterburis miilitsa poole, kes sokutas ta Eestisse sõitnud kaubaveoautole, piir Venemaaga oli siis veel lahti.
Huvijuht Mari Möls oli aktuse jaoks välja valinud videoklippe Aruküla kooli ajaloost, vanim klipp pärines aastast 1996. Videolindil olid kooli tantsu- ja lauluetteasted, spordisaali ehitus, tähtpäevad, aga ka tavalised koolitunnid.
Mari Möls sõnas, et ta lasi vanad VHS-kassetid ümber lindistada, vaatas läbi vähemalt 10 tundi musta materjali, kirjutas välja, mis minuteid näidata soovib ning õpetaja Cristina Kaska monteeris kokku.
Aktusel esinesid kooli lauljad, tantsijad, luulelugejad. Üks populaarsemaid etteasteid oli õpetajate laul tantsuliigutustega. Esitusele tuli „Õpsielu” populaarse „Nõiaelu” viisil. Uued sõnad tegi laulule Avo Mölsi õde Anne Tammaru Kehra koolist.
Näha sai ka videot, mille esitas Aruküla põhikool aasta kooli konkursile. Innove korraldatud konkurss toimub tänavu esimest korda, Aruküla on üks 67 koolist, kes tiitlile kandideerib. 10 parimat selguvad lähiajal, saavad pääsu „Terevisiooni” oma kooli tutvustama, aasta kool valitakse rahvahääletusel.
Pärast aktust sai vaadata Mai Erbe koostatud näitust Aruküla kooli ajaloost ning teha pilte üheks õhtuks renditud automaatse fotomasinaga. Paljud seal tehtud fotod jäid kooli külalisteraamatusse.
Aruküla hariduselu alguseks loetakse aastat 1862, kui Kulli külas tares algas õppetöö 20 poisiga. Aruküla kool on olnud ka vene kiriku kõrval kihelkonnakoolis ning mõisahoones. Praegune koolimaja ehitati 1978. aastal.




