Kas Kuusalu Kordejaani taastada pidude kohana või hoopis lammutada?

1681

PEETER KIVIMÄE on valmis hakkama talgujuhiks ning tänavuse Teeme Ära raames kutsuma rahvast Kordejaanit korda tegema.

Näkiallika tööriistamuuseumi peremees ja Kuusalu meeskoori laulja Peeter Kivimäe käis hil­ju­ti vallavanem Urmas Kirtsi jutul – kurtmas, et kunagine kuulus rahvapidude koht Kordejaani on Kuusalu aleviku külje all täiesti käest ära lastud. Kõlakoja katuses on suur auk, seda kandvale paemüürile on joonistatud. Noored kogunevad platsil, lõhuvad, teevad lõket.

Peeter Kivimäe sõnum oli, et pidude traditsiooni võiks taastada, teha kõlakoda ja plats korda. Alustada saaks talgutega, tema on nõus võtma talgujuhi rolli enda kanda.

Vallavanem Urmas Kirtsi ja vallarhitekt Kadi Raudla selgitasid, et talgute käigus Kordejaanil midagi parandada ei ole võimalik, sest tegu on avaliku rajatisega.
Kõigepealt tuleb remondiks tellida ehitusekspertiis, kontrollitakse katusekonstruktsioonide vastupidavust, koostatakse projekt, antakse juhised ohutuks töötamiseks. Vallavalitsus peab väljastama ehitusloa. See kõik on aja- ja rahakulukas ning Teeme Ära talguteks, mis tulevad 5. mail, ei jõua ettevalmistavaid toiminguid tehtud.

„Talgute korras saab kõlakoda lammutada, selleks pole ehitusluba ega kallist projekti vaja, piisab lammutusloast. Kohalikud ehitusmehed võiksid vaadata, kas on mõtet hakata kõlakoja katust parandama, ehk on targem maha lõhkuda ja siis juba edaspidi otsustada, kas rajada uus,“ ütles vallaarhitekt Sõnumitoojale.

Vallavanem kiitis Peeter Kivimäe algatust ja toonitas, et kahtlemata tuleks Kordejaaniga midagi ette võtta: „Kuusalu alevikus on tõepoolest mõned objektid, mille olukord jätab soovida. Üks neist on Kordejaani, selles osas tuleb lahendus leida. Kuid kõigepealt pakub huvi, mida arvavad Kordejaani tulevikust Kuusalu aleviku elanikud. Kas leitakse, et seda on vaja edaspidi kasutada, või arvatakse, et rahvaüritusi on parem pidada mujal? Millegipärast ei ole Kordejaani aastaid enam kasutust leidnud. Kõige tähtsam on funktsioon – milleks seda on vaja.“

Urmas Kirtsi sõnas samuti, et rekonstrueerimine läheb kalliks, raha ei ole mõtet kulutada, kui peoplatsi pole kellelegi vaja.

Ta leidis 2010. aasta septembris ilmunud Sõnumitoojast kirjutise ja foto Kordejaanist, juba siis laiutas katuses auk, joonistused olid müüridel samad.

Abivallavanem Tõnu Ammussaar kutsus leheloo kaudu kohalikke elanikke üles tegema ettepanekuid, kuidas seda kohta kasutada. Tänini ei ole ühtegi ettepanekut vallamajja tulnud.

Kordejaanit on märgitud ka Veljo Tormise Kultuuriseltsi 2009. aastal vastu võetud arengukavas. Seal on eesmärk nr 6 meede 1 all kirjas ettepanekute esitamine kultuurialaseks tegevuseks vajaliku infrastruktuuri korrastamiseks (rahvamaja, Kordejaani, kirikaed).

Viimane oli ANNE VESKI kontsert
Kuusalu aleviku inimesed mäletavad, et viimati oli Kordejaanil palju rahvast Anne Veski kontserdil – see toimus aastal 2003. Rohkem rahvaüritusi pole seal tehtud.

Peeter Kivimäe kutsus möödunud neljapäeval Kordejaanile paar kohalikku staažikat ehitusmeest. Mõlemad olid seda meelt, et kõlakoja kaarjat katust lappida pole mõtet, konstruktsioonid on pudedad, puitosa tuleks maha võtta.

Peeter Kivimäe: „ Mullu olin Teeme Ära talgujuht Elvas, vanatehnika koguja Heino Prosti juures. Temal kukkus vanatehnika jaoks tehtud varikatus kokku, kogusime talgutel 50 inimesega katuse jupid kokku, katsime tehnika presendiga. Sel aastal tahaks teha kodukandis midagi korda. Kordejaanit ei tohiks lasta lõplikult käest ära, teeks talgutel seal tööd, räägiks platsi ajaloost. Vanasti tuldi siia ju lauritsapäeval alevikust uhke rongkäiguga, on kultuurilooline koht.“

Veel lausus Peeter Kivimäe, et praegu käivad noored Kordejaanil oma niiöelda pidusid pidamas: „Võib-olla teha uus kõlakoda hoopis teistsuguse konstruktsiooniga. Meie anname eeskuju järgmisele põlvkonnale, võiksime nad kordategemisele kaasa tõmmata. Ootan alevikurahvalt ettepanekuid, mida tuleks Kordejaaniga ette võtta. Praegu on võimalus kaasa rääkida.“

Kõlakoda
Koht on saanud nime sõnast kordemees – mõisalauda teomees. Samas paigas elas kunagi kordemees Jaan, sellest tuli Kordejaani. Platsi hakati spordiväljakuna kasutama 1926. aastal.  Kõlakoda ehitati põhjaküljele, see hävines tormis Saksa okupatsiooni ajal.

Uue kõlakoja rajasid Kuusalu tehas ja kolhoos. Tehase tolleaegne ehitusjuht Ando Küüsvek meenutab, et Harku aiandussovhoosis oli samasugune paraboolkatusega kõlakoda. Tema käis koos töökaaslase Andrus Pootsuga seda vaatamas, uurisid, kuidas oli tehtud, ja koostasid kavandid.

Kunagised ehitusmehed mäletavad, et tehase ehitajad valasid betoonaluse ja ladusid paeseina. Kolhoosi töötajad tegid puiduosa.