
Sõltumata puude haigusest tuleb vallavanema sõnul allee äär puudest tühjaks teha, nagu on kirjas kergliiklustee rajamise projektis.
Raasiku vallas Aruküla mõisast Peningi tee ristmikuni on sajandeid olnud kastaniallee. Viimastel kuudel on sattunud allee Raasiku vallajuhtide tähelepanu alla, kuna eelarve arutelus oli allee-lõigu valgustamine ja sinna kergliiklustee rajamine. Võib aga juhtuda, et kastanid tuleb maha võtta, sest nendes on avastatud puuvähk.
Jaanuaris tegi vallavolikogu liige Andre Sepp ettepaneku suurendada 2017. aasta eelarves tänavavalgustuse kulusid 9000 euro võrra, et panna Arukülla Tallinna maantee algusesse mõisa allee valgustamiseks valgustuspostid, et tagada esmane turvalisus. Ta põhjendas, et lõik on väga ohtlik ja kõnniteeta, kuid nii jalakäijaid kui sõidukijuhte liigub teel väga palju.
Vallavalitsus ettepanekut jaanuaris ei toetanud, poolt ei hääletanud ka volikogu enamus. Vallavanem Raivo Uukkivi põhjendas, et allee on olnud ohtlik juba kaua, kuid ajutine lahendus olukorda ei lahenda: „Tuleb tegutseda plaanipäraselt, kasutada maksumaksja raha tõhusalt ja mõjusalt, see tähendab, et tänavu on plaanis lõpetada Aruküla kergliiklustee teine etapp ehk jaamast Kivilinna kortermajadeni ja seejärel alustada kolmanda ehk allee-etapiga.”
Kastanilehed lähevad pruuniks
Allee äärde kõnnitee rajamiseks sai põhiprojekt valmis 2008. aastal. Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et see on praeguseks osaliselt aegunud ja vajab ajakohastamist: „Siiani oleme selle projekti aluseks võtnud nii esimese kui teise etapi kergliiklustee rajamisel, paraku oleme pidanud mõlemas etapis sisse viima muutusi ja seega tegema lisakulusid, sest õigeaegselt ellu viimata jäänud projektide kooskõlastused aeguvad ning projekti uuesti kooskõlastamisel soovivad kommunikatsioonivaldajad või maanteeamet midagi muuta.”
Ta rääkis, et mõistlik oleks olnud ehitada tee 7 aastat tagasi: „Pole nii, et tehakse projekt valmis igaks juhuks, niiöelda riiulisse ja loodetakse, et keegi kusagilt tuleb ja kooskõlastab lahenduse maaomanikega, koostab ja viib läbi ehitushanked ja reaalselt objekti välja ehitab. Sellist imet pole veel nähtud. Ikka tuleb ise asi käsile võtta. Praegu on vaja alustada sisuliselt otsast, olemasolev projekt uuesti üle vaadata ja vajadusel korrigeerida, tegeleda maaomanikega, kelle maad kergliiklustee ehitus puudutab.”
Projekti järgi on plaanis panna lõigule 18 valgustusposti, mille ühe hind on 1800 eurot. Vallavanem sõnas, et ajutist lahendust pole seega mõistlik teha ning valgustus tuleks rajada koos kergliiklusteega. Ta lisas, et ajutine valgustus vähendaks ohutunnet, kuna hakatakse käima tee valgustatud ehk paremal poolel, kuigi kõnnitee puudumisel tuleks käia vasakul.
Valgustuse teema jätkus veebruarikuu istungil, kus volikogu otsustas eraldada sotsiaalvaldkonna realt 10 000 eurot valla kergliiklusteede planeerimisega seotud tegevustele.
Koos kergliiklustee ja valgustuse rajamisega tuleb lahendada aga ka probleem allee kastanitega. Vallavanem ütles, et kastanite puhul on räägitud iseloomulikust vähist: „Puude lehed lähevad keset suve pruuniks ja seda on väga kole vaadata. Sõltumata puude haigusest tuleb aga ühelt poolt teed puud kindlasti maha võtta, see on ette nähtud juba 2008. aasta projektis.”
Valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall lisas, et Eesti Arboristide Ühing plaanib teha aprillis Arukülas oma kevadkoosoleku ning on lubanud siis kastaniallee tasuta üle vaadata.
Aruküla allee saatus oli küsimärgi all ka 12 aastat tagasi, kui 2005. aastal soovis maanteeamet puhastada teeääred suurtest puudest, et need tormiga teele või elektriliinidele ei kukuks, toona võeti maha üks puu. Vallavanema sõnul sellest hiljem enam juttu pole olnud.