
Aruküla 8. kohvikutepäeval oli avatud rekordarv kohvikuid – 15.
Möödunud laupäeval, 7. juulil oli Arukülas palju jalutajaid, kohvikutepäeva kaardid käes ja telefonid GPSidega teed näitamas. 15 kohvikut proovisid üles leida nii kohalikud kui kaugemalt tulnud rahvas – Jürist, Lagedilt, Tallinnast. Paljud kohvikupidajad olid endale külla kutsunud sõbrad-sugulased. Aruküla alevikus oli tänavu 10 kohvikut, 3 pere avasid oma koduhoovid Järsi külas Koluvere tee ääres ning 2 Kalesi külas. Külastajate jalavaeva vähendamiseks sõitis kohvikute vahel tänavu nõukogudeaegne PAZ-buss, 2 euro eest sai sõita igasse kohvikusse. Kohvikutepäeva kaartide valmistamist ja lõpus miniarvamusfestivali korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Kohvikutepäeva korraldab MTÜ Aruküla Kultuuriselts. Peakorraldaja Garina Toomingas rõõmustas, et igal aastal on olnud kohvikutepäeva puhul imeilus ja kuum ilm, nii ka tänavu. Ta lausus, et paljud olid huvitatud kohviku avamisest, lisaks vanadele olijatele oli seekord 6 täiesti uut kohvikut, mitmeid neist pidasid pered, kes vaid aasta-poolteist Arukülas elanud.
Tugev Kogukond ja vanad olijad
Mitmendat aastat tegi kohvikut arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr, kes pani šašlõkiliha süte kohale Kalesi külas ansambli laulja Jako Reinaste pere kodutalus, kus sai proovida kätt ka sportmängudes. Aruküla mõisa kõrval Hellema talus avas hoovi Anne Eenpalu, kes ainsa kohvikupidajana oma küpsetiste ja jookide eest tasu ei küsinud. Ta ütles, et soovib kostitada külalisi hea-paremaga ega oska hinda määrata. Tema kohvikus kõneles Viigi Saksakulm.
Kõige nooremad kohvikupidajad olid Helena Einloo, Enely Kalvik, Megel Arroküll ja Maarja-Ly Teino ehk H:E:M:M, kes pakkusid Aruküla lauluväljakul kokteile. Lisaks sai proovida discgolfi, varustuse soetas Aruküla kultuuriselts Leader-programmi toetusega ning hakkab seda laenutama vallas kõikidele soovijatele.
Traditsioonilise venepärase kohvikuga Maša ja Karu olid Aruküla põhikooli ees vene keele õpetaja ja ELO juhendaja Leena Möls ning ELO klubi liikmed. Lisaks vene rahvustoidule sai võtta õnneloosi ja panna teadmised proovile viktoriinis. Nagu varasematel aastatel, oli rahvamaja peaukse esine Karin Möllitsa kokakunsti päralt. Seekord oli kohviku nimi Tugev Kogukond, menüüs traditsioonilised-nostalgilised toidud. Appi kutsus ta oma pere, hiljuti mitmeid teaduspreemiaid pälvinud Martin Möllits tegi teadusteatrit.
Paar aastat Arukülas elanud Inge Traus osales kohvikutepäeval teist korda. Nagu mullu, kutsus ta Tallinnast esinema idamaise tantsu trupi Arrakis, kus ka ise tantsib. Teist aastat oli ka kohvik Magusamaiad, kus heleroosas-valges toimetasid Piia Mai Kasemaa ja Kristiina Mölder koos abilistega. Kohvikupidajad rääkisid, et möödunud aastal said nende koogid paari tunniga otsa, tänavu tegid tunduvalt rohkem, kuid päeva lõpuni ikka ei jätkunud. Piia Mai Kasemaa ütles, et kahe kätepaari valmistatud magustoite jätkus tänavu neljaks tunniks: „Tundus, et sel aastal oli rahvast palju rohkem, sest kaks tundi järjest oli kohvikuleti ees vähemalt kolmekümnemeetrine järjekord.”
Teist aastat osalesid ka kokk Alvin Luik ja küpsetiste meister Tuuliki Luik Järsi külas, nende tõmbenumbrid lisaks söögile-joogile olid massaaž ning mänguväljak lastele.
Korduvalt on kohvikutepäeval osalenud ka Kati Tarum ja Erik Konno, kes tänavu koos abilistega kohvikus Männiku Grill ja Chill grillisid külastajatele 50 kilo liha ning valmistasid üle 100 kokteili. Esines laulja Annely Ott, esinejanimega Päris Anny.

Maasikad, sport ja purjed
Uus tulija oli tänavu Õunaaia kohvik, kus Talve tee uued elanikud Maiken ja Argo Remlik pakkusid õunapuude varjus suupisteid, kõige menukam oli suitsutatud ja kuivatatud tuulehaug.
Järsi külas Koluvere tee ääres olid kolm kohvikut üksteisest paraja jalutuskäigu kaugusel. Lisaks mullusele Köögikunsti kodukohvikule oli uus Järve kohvik, kus süüa pakkusid Margit Kull ja Alar Tooming, kõrvalasuvas tiigis sai käia ujumas või laenutada lõbusõiduks paati. Kohvikukülastajatele laulis Ikevald Rannap. Kase kohvikut pidas Kaarin Variku, kes rääkis, et on Raasiku vallas elanud poolteist aastat ning otsustas teha kohviku, et saaks teiste kohalikega rohkem tuttavaks. Kui pool päeva möödas, sõnas ta, et rahvast on käinud üle ootuste palju, tulijaid on bussi, autode, jalgratastega, jalgsi. Ta lausus, et peab kokandust oma hobiks, meeldivad head söögid ning köögis katsetamine.

Uus tulija oli ka kohvik Arenculle, mida pidasid samanimelise saalihokinaiskonna liikmed. Telgi olid nad üles seadnud Aruküla koolimaja ning staadioni vahele. Treener Krista Lepik rääkis, et naised on heategevuslikku kohvikut teinud varemgi, aastaid on neil olnud suur unistus – saada treeninguteks ported ehk väljakupiirded, mis on aga väga kallid, umbes 6000 eurot. Ta rääkis, et iga kogutud euro aitab neid unistusele lähemale ning kohvikupidamine aitab tutvustada, et Arukülas tegutseb saalihokinaiskond. Menüüs olid küki kook, pingutuse pirukas, võiduvõileib, joogiks doping ehk bool.
Naised olid üles seadnud ka televiisori ja diivanid, et soovijad saaksid vaadata MMi jalgpallimängu.
Kalesi külas Kaasiku talus avas esimest korda kohviku Jaana Jõõts pere ning sõpradega. Kaasiku on kohalikele tuntud kui maasikatalu, pererahvas kasvatab maja kõrval põllul maasikaid, mis on väga populaarsed Facebookis grupis Raasiku Valla Kuulutaja. Perenaine rääkis, et otsustas kohviku avada teistest eeskuju võttes ning prooviks: „Mõtlesime, et on lihtsam näidata, kui alati huvilistele selgitada, kust meie juurde saab. Kui on maasikahooaeg, on väga palju huvilisi, kes tulevad ise meie juurde korjama, me ei peagi käima marju kusagil müümas. Ka praegu on palju huvilisi, kuid marjad on peaaegu otsas, mõned üksikud veel valmivad. Kohalikele meeldib, et värskeid marju saab kodu lähedalt.”
Ta lisas, et eelistab süüa maasikaid värskelt, otse põllult korjatuna. Kohviku jaoks proovis aga maasikasalatit, mis osutus väga populaarseks.
Esimest korda tegi kohvikut ka perekond Karp. Peretütar Kristin Karp tegeleb purjetamisega ning kohviku nimeks sai Regatt. Pererahvas rääkis, et idee taga olid noored, kes juba aastaid rääkinud, et tahaks teha kohvikut. Menüüs olid täidisega laevukesed, kala, mängis mereteemaline muusika ning hoovi puu külge olid tõmmatud valged purjed.
Korraldaja Garina Toomingas ütles, et jagas välja 400 kaarti kohvikute asukohtadega: „Kuna paljud käisid aga ilma kaartideta ning võeti seltskondade peale üks, võib arvata, et tegelikult käis rahvast väga palju rohkem. Ka kohvikupidajad kinnitasid, et hingetõmbepause oli vähe, kogu aeg tuli suhelda.”
Päeva lõpetasid kohvikupidajate tänamine ning ansambli Minu Isa Oli Ausus Ise kontsert.