ARTUR TALVIK tutvustas Kolgakülas oma uut filmi

887

ARTUR TALVIKU ja PEETER VIHMA dokumentaalfilm „Okupeeri oma müür“ uurib tõelise kodanikuühiskonna võimalikkust Eestis.

Neljapäeva, 7. novembri õhtul kogunes Kolgaküla rahvamajja uut dokumentaalfilmi vaatama kümmekond inimest. Kuigi rahvast oli vähe, pidasid need, kes kohal olid, õhtut kordaläinuks – film on raputav, huvitavad olid produtsendi ja ühe autori Artur Talviku jutud selle tegemisest ning arutelu, kuivõrd aktiivsed kodanikud me tegelikult oleme.

Kohe alguses tekkis ka ootamatu ohoo-efekt, kui uksest astus sisse Kolgaküla seltsi üks kunagisi eestvedajaid Mihkel Tiks, kes ütles, et on taastatud rahvamajas esimest korda.

Enne filmi „Okupeeri oma müür“ käivitamist jutustas Artur Talvik, kuidas aastatel 2010-2011 kogu maailm mässas võimsalt, aga Eestis oli vaikus: „Õpetajad saavad vähe palka, arstid lähevad Eestist ära, keegi vastu ei hakka. Asusime otsima vastust küsimusele, miks eestlane ei astu oma õiguste eest välja. Kõik ainult mögisevad, midagi ära ei tee. Siis sain kirja Pühajärve seltsingust Kristel Nämilt, et olete ka maakas, tulge appi. Läksime Pühajärve kogukonda kaameraga jälgima. Leidsime ka teisi kodanikuliikumisi.“  

Film kujutab kolme kogukonda Eestis, nad võitlevad Pühajärve põhikooli, Tuhala nõiakaevu ja internetivabaduse eest. Neljas kodanikuliikumine on USAs New Yorgis ning sellegi on algatanud eestlane, Ameerikas elav Kalle Lasn – liikumine Occupy Wall Street. Põigatakse veel Islandile, kus oma põhimõtetest räägib parlamendisaadik Birgitta Jonsdottir. Jälgitakse ka Piraadipartei tegemisi.
Film algab idülliliste kaadritega Lahemaa rahvuspargist. Artur Talvik kõneleb, kuidas on suvi ja vaikelu, jääb tunne, et elatakse üksikul saarel, kuhu demokraatia ei ulatu. Kus on meie kodanikuühiskond, küsib ta.

Näeme filmis osalevate kogukondade aktiivsuse kasvu, võidurõõme ja kaotusi, omavahelisi vastuolusid, tagasilööke ja uusi tõuse. Film toob välja võimulolijate ignorantsust. Kõlama jäävad mõtted: „Ilusa ühiskonna loomise protsess on igikestev. Ei maksa oodata tugevaid juhte, peab olema ise tugev. Kuuluda kümne protsendi elanikkonna hulka, kes hoolib teistest sama palju kui iseendast.“ Hoiatav on Birgitta Jonsdottiri jutt, kuidas parteide noortekogusid koolitatakse nagu hitlerjuugendit.

Artur Talvik sõnas pärast filmi, et ei arva, nagu oleks võimalik sellega midagi oluliselt muuta, aga vähemalt tekitab diskussiooni: „Lõpetame filmi üleskutsega, et viska välja see müürikivi oma peast. Ei tohi alla anda. Ohtlik on, kui võim koondub ühiskonnas väikese grupi kätte. Elu läheb iga pool halvemaks, ressursid hakkavad otsa saama. Et ära hoida võimalikku totalitarismi, tuleb hakata rohujuure tasandil vastu. Sellisteks võimalusteks peab positiivselt valmis olema.“

Filmi suhtutakse tema sõnul mitmeti, aktivistid ütlevad, et oleks pidanud olema palju radikaalsem. Võimulolijad kommenteerivad, et kuigi on hea, on see ässitusfilm.

Mihke Tiks: „Olen seitse aastat näinud Ukraina elu. Eesti ja Ukraina olid 20 aastat tagasi ühesugused liiduvabariigid, nüüd läinud eri suundades. Eestis läheb kodanikuühiskonna areng silmnähtavalt edasi. Olete maksimalistid ja tahate liiga palju. Kes paha sõna ütleb Eesti kohta, tuleks kolmeks kuuks saata karistuseks Ukrainasse. Ikka kodust ja lasteaiast peab algama see, et peadesse ei ehitataks müüri. Võti on hariduses ja järgmistes põlvkondades.“

Artur Talvik kostis, probleem on, et laste õpetajad ei ole meil sageli ise aktiivsed kodanikud.

Rasmus Merivoo kirjeldas, kuidas käis Maidla vallas noortele õpetamas filmitegemist. Kasutati heal tasemel tehnilist baasi, vald on jõukas tänu maavaramaksule. Rajatud on ekstreemspordikeskus. Kuid filmide tegemisel oli nõue – ainult sellest, kui tore on elu kodukandis.
Kõne alla tuli Kolgakülas ka see, kuidas Kodanikuühiskonna Sihtkapital andis esialgu mõista, et toetab filmitegijaid, kuid hiljem hakati uurima, kas nad kandideerivad kohalikel valimistel. Esitati nõue, et enne valimisi ei tohi näidata, ehkki esilinastused olid kavandatud Tallinnas ja Tartus, valdav enamik filmis osalenud inimestest neis kohtades ei kandideerinud. Filmi tootnud Eetriüksus nõuet ei järginud ja jäi oodatud 18 000 eurost ilma.

Järgmisel laupäeval näeb filmi „Okupeeri oma müür“ Pärispea seltsimajas. Kuusalu kinokohvikusse tuleb detsembris.