Ooteaegade olemasolu ja pikkus sõltub nõudlusest, pakkumisest ja ravikindlustuse maksulaekumisest.
Järjekorrad arsti vastuvõtule tekivad tavaliselt siis, kui nõudlus spetsialisti järele ületab tema lubatud tööaja, meil on tööaeg piiratud 40ne tunniga nädalas. Vastuvõtule soovijate hulk haigestumiste kõrgperioodidel suureneb ja ooteajad pikenevad. Haigestumise tippaja lõppedes järjekorrad taas lühenevad. Kui maksumaksjate soovid on suuremad nende poolt ravikindlustusse panustatud summadest, ka siis tekivad ooteajad. Haigekassa ravikindlustuse korraldajana saab tasumist üle võtta ainult olemasoleva ressursi piires. Viimasel juhul raviasutuse võime võib lubada rohkem inimesi teenindada, aga tasuta teenust osutada on keeruline, teenuse osutajal on õigus oma kulude õiglasele hüvitamisele.
Kuivõrd prognoositavad on nõudlus ja ravikindlustuse võime nõudluse rahuldamiseks? Inimesed on haigestunud kogu oma ajaloo vältel ja see on andnud planeerijatele kogemuse haigestumise trendidest, mis võimaldab järgmiste perioodide haigestumist teatud piirides ette prognoosida. Siit omakorda on planeeritav raviasutustelt tellitav raviteenustemaht ning raviasutused saavad planeerida oma tööd. Aasta jooksul on haigestumise kõver suures ulatuses kõikuv. Raviasutuste võimekus on kujundatud läbi aasta suhteliselt stabiilsena. Raviasutuste minimaalne võimekus peab tagama ägedate haigete teenindamise haigestumise tippaegadel. Ägedate haigete ravile lisaks on vaja leida võimekust vähem ägedate ehk plaaniliste haigete teenindamiseks.
Tavapärane on selline olukord, kus haigestumise kõrgperioodil teenindatakse plaanilisi haigeid vähem ja plaaniliste haigete jaoks ooteajad pikenevad.
Haigestumise madalseisu ajal teenindatakse plaanilisi haigeid ehk vähem ägedaid haigeid rohkem ja ooteajad lühenevad. Siinkohal tekib kindlasti paljudel mõte niisugustest raviasutustest, mis teenindaksid kõik ägedad haiged ja plaanilised haiged ka ja seda ilma ooteajata. Tehniliselt on see võimalik. Ainult, et haigestumise madalseisu ajal hirmkallis aparatuur seisab ja vananeb moraalselt, personal soovib tasu ootamise eest, majad vajavad kütmist jne.
Majanduslikult soovib meist igaüks oste tehes saavutada ostuga parim hinna ja kvaliteedi suhe. Ühiskond on suletud süsteem ja selle liikmete ühiskassa kasutamisest oodatakse ratsionaalsust. Praegu ravikindlustusse makstavad summad ei võimalda kõigile ravi tagamist ja tühjade ruumide ülalpidamisi üheaegselt. Korraliku ravi kindlustab mõistliku hinnaga niisugune töökorraldus, mis tagab raviasutusele pideva töö patsiendile mõistlike ooteaegadega.
Kuidas seda mõistlikkust mõõta? Piima ja bensiini eest maksame täna Euroopa Liidu maadega võrdset hinda. Eestis saame täna raviteenused ligi 4 korda soodsamalt, kui Euroopa Liidu maades pakutavad teenused maksavad, ja enamus erialadel on ooteajad meil lühemad. Kõrvalepõikeks saan öelda, et meie raviasutustele on kasulik riikidevaheliste piiride avanemine plaanilise raviteenuste osutamiseks. Meie raviasutused pakuvad sama teenuse lühema ooteaja ja soodsama hinnaga.
Meile endile tunduvad ooteajad pikad ja hinnad kallid. Kes veel ei ole teadvustanud, see peab teadvustama, et iga inimene vastutab oma tervise eest ja haigestumisel vastutame enda ravimise eest. Raviasutused oma personaliga saavad olla meile ainult nõustajad, protseduuri teostajad. Et ei peaks nõustajate vahel ekslema, selleks tasub meil küsida esmalt ikka nõu oma perearstilt. Raviasutuste kogemused näitavad, et mittemeditsiinilise eriala inimene neti tarkusega eriarsti juurde pöördudes on oma murega vale eriala esindaja juurde sattunud ja peab ette võtma uue käigu. Samal ajal on nõu saamise võimalus ära võetud inimeselt, kes just sellelt arstilt oleks oma probleemi lahendamiseks teeotsa kätte saanud. Vähendagem ise tühikülastusi. Enda ja naabri heaolu nimel alustagem perearsti nõu kuulamisest, see on esimene samm eriarsti ooteaegade lühendamiseks.
Raviasutustes töö paindlikum korraldamine loob täiendavaid võimalusi. Masu aitas paindlikkust tõsta. Rohkem töötatakse siis, kui haigestumiste periood on kõrge ja vähem haigustevabamal ajal. Harjumaal on positiivne kogemus suurhaiglas ööpäeva-ringse valve asendamisest koduvalvega. Personali kasutamine päevasel ajal lõi võimaluse teenindada senisest suuremat arvu patsiente. Päevase kättesaadavuse parandamine vähendas erakorraliste patsientide arvu öösel.
Ootaja aeg on igas olukorras pikk. Viimaste aastate jooksul on Harju piirkonnas inimeste võimalused arstilt konsultatsiooni saamiseks kasvanud 25%. See kasv on suuresti osutunud võimalikuks tänu meditsiinitehnoloogiate arengule ja töökorralduse muutmisele raviasutustes. Haigla statsionaaris ravitud juhtude arv on kümne aastaga vähenenud 20%. Haigla hotellikulude kokkuhoid on teinud võimalikuks ravitud inimeste arvu suurendamise.
Nii pikem eluiga kui ka tervise eest korralik hoolitsemine suurendavad arstidega nõustamiste vajadust. Iga-aastase ambulatoorse nõudluse kasvu teenindamiseks raviasutuste poolt ja ravikindlustuse poolseks tasumiseks on vaja jätkata statsionaarset ravi vähendavate tehnoloogiate laiendamist.
Näiteks kümme aastat tagasi toimusid silma hallkae lõikused ja paljudes kohtades kopsupõletiku ravid statsionaaris, täna on see ambulatoorse ravi pärusmaa. Kurgumandlite lõikused on kolinud statsionaarist ambulatoorseks tegevuseks. See suund jätkub paljudel erialadel. Mida lühemat aega peab patsient haiglaruumides viibima, seda väiksemad riskid teda ohustavad.
Lisaks eelkirjutatule mõjutavad nõudluse kasvu igapäevaselt need tootjad, kelle reklaamis näeme või kuuleme arsti või apteekriga konsulteerimise soovitust probleemide tekkimise korral. Mõelgem oma pika eluea nimel enne sellist riski sisaldava toote ostmist.
Aastale 2011 vastu minnes julgen kirjutada, et Eesti ravikindlustuse süsteem on tagamas kõigil erialadel vähemalt senisel heal tasemel kättesaadavust ja paljudel erialadel senisest paremat kättesaadavust. Perearsti juures ravitavatele haigusjuhtudele lisaks saab iga inimene keskmiselt ligi kolme ravijuhtumi korral abi eriarsti juures.
