Kohus määras Loksa linna finantsvõimekust analüüsima BDO Eesti ASi.
BDO Eesti AS hindas ekspertiisi maksumuseks 105 728 krooni, millest Loksa linn peab maksma 52 864 krooni ja siseministeerium sama palju.
Mullu augustis otsustas vabariigi valitsus jätta Loksa linna kultuurikeskuse renoveerimise projekti kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste (KOIT) saajate nimekirjast välja, kuigi Harju maavalitsuse komisjon oli Loksa projekti, maksumusega 18,7 miljonit krooni, seadnud KOIT kava aastateks 2007-2010 eelisnimekirja. Sellele oli nõusoleku andnud ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu ehk valdade-linnade juhid.
Septembris kaebas Loksa linn vabariigi valitsuse otsuse kohtusse. Tallinna halduskohus kaasas menetlusosalistena protsessi 6 valda ja sihtasutuse, kellele KOIT kavast raha eraldati. Sealhulgas ka Kuusalu valla, kellele eraldati 7,212 miljonit krooni Kuusalu keskkooli ventilatsiooni- ja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks, ning Raasiku valla, kellele on lubatud 37,2 miljonit krooni Aruküla põhikooli juurdeehituse jaoks. Kolmandate isikutena on kaasatud veel Padise, Kernu, Kose ja Kõue vald ning SA Haraka Kodu. Vabariigi valitsust esindab siseministeerium.
Loksa linn ei nõustunud seisukohaga enda kehva finantsvõimekuse kohta ning taotles erapooletut ekspertiisi. Siseministeerium palus kohtul Loksa kaebust menetlusse mitte võtta, kuid seda ei rahuldatud. Mõlemad osapooled esitasid novembri alguseks ettepanekud eksperdi ja talle esitatavate küsimuste kohta.
Siseministeerium pakkus eksperdiks Kalev Kukke ning metoodikaks sama, mida kasutati teiste projektide hindamisel. Loksa linn vaidlustas eksperdi, väites, et Kalev Kukk on töötanud rahandusministeeriumis ning pole erapooletu. Linn soovis eksperdiks BDO Eesti ASi ning palus lubada firmal lähtuda metoodikast, mida peab kõige õigemaks.
Kohus otsustas, et BDO Eesti AS teeb analüüsi lähtudes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse metoodikast, mida kasutati KOIT kavasse esitatud eeltaotluste hindamiseks. Mõlemad osapooled peavad eksperditasu maksma hiljemalt 16. veebruariks.
Loksa – suudame omaosaluse tasuda
Loksa kultuurikeskuse renoveerimiseks küsitud 18,7 miljonile kroonile peaks linn lisama omaosalusena 3,3 miljonit krooni. Selle tasumine jaotuks 3 aastale, seega tuleks aastas lisada 1,1 miljonit krooni.
Kohtumaterjalidesse lisatud siseministeeriumi selgituses on öeldud, kuigi Loksa projekt oli Harju maakonna eelisnimekirjas 3. kohal, ei anna see õiguspärast ootust, et projekt lülitatakse rahastatavate objektide nimekirja. Ekspertkomisjonil oli õigus nimekirja korrigeerida. Eestis esitati kokku 238 taotlust 3,9 miljardi krooni eest. Aastate 2007-2010 eraldatavate summade maht on 1,465 miljardit krooni. Seega üle kahe korra väiksem ning tehti valik.
„13-liikmelise ekspertkomisjoni konsensuslik seisukoht oli, kuna Loksa linna haldus- ja finantsvõimekuses on suured küsitavused, siis hinnata see kriteerium hindega 0. Loksa koondhinne kujunes erinevate kriteeriumide alusel 3,73. See ei osutunud piisavalt kõrgeks,” selgitab siseministeerium.
Loksa linna selgitustes on öeldud, et linn suudab omaosaluse tasuda. On planeeritud vähendada järgneva kolme aasta jooksul kulutusi koolivõrgule ning optimeerida kultuuri-, spordi- ja vabaajategevust. Linna laenusummade, kapitalirendi ja muude võlakohustuste kogusumma ei ületa eelseisvatel aastatel 20 protsenti eelarvesse kavandatud tuludest.
Loksal halb maine
Loksa linna esindajaks kinnitas volikogu selles kohtuvaidluses Raidla Lejins ja Norcous Advokaadibüroo. Volikogu esimees Rein Heina selgitas, et kohtuasjas vabariigi valitsuse vastu tuleb minna parimate advokaatidega.
Märt Praks küsis eelmisel nädalal linnavolikogu istungil, kui otsustati määrata linna esindaja kohtuvaidluses, kas Loksal on finantseeringuvõime olemas. Linnapea Helle Lootsmann vastas, kui vaidlus võidetakse, saab omaosaluse võtta reservfondist, mille suuruseks on kavandatud 1,9 miljonit krooni. Märt Praks kommenteeris, et eelarves on sissetulek prognoositud optimistlik.
Linnapea sõnas arutluses, miks Loksale ei antud raha: „Meil on selja taga 1. september 2006, see on meie maine maha tõmmanud. Kes on selle autorid, häbenegu silmad peast.”
Vabariigi valitsuse otsusega lülitati KOIT kava nimekirja:
Risti põhikool Padise vallas 7,1 miljonit krooni, Aruküla põhikool Raasiku vallas 37,2 miljonit krooni, Ruila põhikool Kernu vallas 28,3 miljonit krooni, Ardu kooli lasteaiamaja Kõue vallas 23,2 miljonit krooni, Kose teeninduskooli rekonstrueerimine algkooliks, lasteaiaks, raamatukoguks ja kultuurikeskuseks 45,1 miljonit krooni, Kuusalu keskkool Kuusalu vallas 7,2 miljonit krooni, Haraka Kodu rajamine 32 miljonit krooni.