
Arenduskoja algatatud projektis kaitsealade piirkondadele teevad kaasa 14 Leader-tegevusrühma: Eestist 4, Lätist 4, Sloveeniast 2, Horvaatiast 2 ning Kreekast ja Portugalist mõlemast 1.
Kuusalu, Haljala, Kadrina ja Tapa valla ning Loksa linna omavalitsuste, ettevõtete ja MTÜde ühine Leader-tegevurühm Arenduskoda võõrustas ülemöödunud nädalal esmaspäevast reedeni, 4.-8. augustini uue rahvusvahelise koostööprojekti avaüritusel oma koostööpartnereid Eestist, Lätist, Sloveeniast ja Horvaatiast.
Kolmeaastase rahvusvahelise koostööprojekti inglisekeelne koondnimi on Greenpark, ametlik nimetus „Kestliku maaettevõtluse võimestamine rahvusparkidega/kaitsealadega piirkondades – GREENPARK“.
Tegu on kolmanda rahvusvahelise projektiga, kuhu on Arenduskoja eestvedamisel kaasatud rahvusparkide turismipiirkondade Leader-tegevusrühmad Eestist ja Euroopa mitmest riigist. Arenduskoja piirkonnas asub Lahemaa rahvuspark.
Esmakordselt teeb sellises koostööprojektis kaasa Ida-Harju Koostöökoda, mille tegevuspiirkond on Anija, Raasiku ja Kose vald – hõlmab suurt osa Kõrvemaa maastikukaitsealast ja ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealast, mis asub Anija ja Kuusalu valla maadel.
Rahvusparkide temaatikat puudutava esimese koostööprojekti „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkide piirkonnas“ algatas Arenduskoda kümme aastat tagasi ja see kestis aastatel 2017-2021. Esimeses projektis tegid Eestist kaasa kokku 3 tegevusgruppi Lahemaalt, Soomaalt ja Matsalust, Lätist 2, Sloveeniast 3 ja Portugalist 2 Leader-tegevusrühma.
Projekti tulemusena taotles ja sai Arenduskoda 2019. aasta detsembris Lahemaa rahvuspargile Euroopa Liidu Europarc sertifikaadi. Matsalu rahvuspargile oli sertifikaat omistatud varem.
Aastatel 2020-2022 juhtis Arenduskoda projekti „Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine“, milles osalesid rahvusparkide või loodusparkide aladelt Eestist 3 tegevusrühma, Lätist 3 ja Leedust 1. Soomaa rahvuspargile anti Europarc sertifikaat detsembris 2021.
Aastatel 2022-2024 juhtis Arenduskoda ka Eesti-sisest projekti „Kestliku maaettevõtluse mitmekesistamine rahvusparkide piirkonnas“, selle raames tegid koostööd Lahemaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi alade Leader-tegevusrühmad.
Kõikide nende projektide ja ka äsja alanud projekti projektijuht on Katrin Suursoo.
„Tegu on Arenduskoja piirkonna jaoks lähiaastatel väga olulise projektiga, et Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonnal uue perioodi strateegia alusel pikendada Europarc sertifikaati ja viia ellu strateegia tegevuskava. Projekti tegevused aitavad arendada jätkusuutlikku turismi ja piirkonna ettevõtlust. See on Arenduskoja ajaloo suurima partnerite arvuga projekt – väljakutseterohke ja põnev. Avaüritus inspireeris nii kohalikke kui rahvusvahelisi osalejaid, oli tagasiside põhjal kokkuvõttev hinnang. Sellisest stardist on hea koos partneritega edasi mina,“ kommenteeris projektijuht.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Koostööprojektid vastavad kõige rohkem Leader- programmi põhimõtetele, sest kaasavad ettevõtjaid, MTÜsid ja omavalitsusi, kes omavahel tavaliselt kokku ei puutu. Ühised seminarid, töötoad ja kogemusreisid aitavad arendada koostöövõrgustikku. Rahvusvahelised projektid laiendavad silmaringi, saab võrrelda ja rakendada eri riikides nähtut. “
Projekti kogueelarve 747 313 eurot
Uus projekt kestab 1. augustist 2025 kuni 31. detsembrini 2027. Peamise eesmärgina on koostöölepingus kirjas „tugevdada maapiirkondade ettevõtluse arengut erinevate Euroopa riikide rahvusparkide ja kaitsealade koostöö kaudu.“
Arenduskoja üks eesmärk on taotleda Europarc sertifikaadi pikendamist Lahemaa rahvuspargile järgmiseks viieks aastaks.
Koostööprojekti sihtrühmadeks on lepingus märgitud jätkusuutliku turismi teenusepakkujad eri piirkondades – maapiirkondade ja äärelinnade ettevõtjad ja mittetulundusühingud ning ka inimesed, kes on huvitatud jätkusuutliku turismi ettevõtlusega alustamisest.
Kavas on õppereisid, seminarid ja töötoad nii iga riigi siseselt kui ka koos välispartneritega.
Projektis osalevad 14 koostööpartnerit 6 riigist. Kogueelarve on praeguse seisuga 747 313 eurot, sellest panustab Arenduskoda 110 000 eurot, Ida-Harju Koostöökoda 39 158 eurot, Kodukant Läänemaa 25 155 eurot ja Saarte Koostöökogu 80 000 eurot. Horvaatiast osaleb Mura-Drava tegevusrühm 60 000 euro ja Medimurski Doli i Bregi 50 000 euroga, Sloveeniast LAG Between Snežnik in Nanos 123 000 euro ja Bogatsvo Podeželja 160 000 euroga ning Lätist Ziemelkurzemes Bizneda Asociacija 25 000 euro, Cesu Rajona Lauku Partneriba 25 000 euro, Partneriba Laukiem un Jurai 25 000 euro ja Rezknes Novada Lauku Partneriba 25 000 euroga.
Projekti kogumaksumus eeldatavasti suureneb, sest koostöölepingule on alla kirjutanud ja projekti jaoks eraldatavad summad määranud praeguseks 12 tegevusrühma. Nii Kreeka kui ka Portugali partner on andnud lubaduse osaleda, kuid Kreekas ja Portugalis ei ole Leader-programmi uue perioodi rahvusvaheliste projektide reeglid veel riiklikult kinnitatud. Seetõttu pole saanud kummagi tegevusrühma üldkoosolek osalemist ega summat ametlikult otsustada, selgitas Sõnumitoojale Arenduskoja juhatuse liige, Kuusiku Loodustalu vanaperenaine Sirje Kuusik.
Ettevalmistusele kulus ligi kolm aastat
Selle projekti eeltööd algasid Sirje Kuusiku sõnul 2022. aasta sügisel. Esmalt arutati MTÜ Arenduskoda juhatuses, keda kaasata. Ettepanek tehti kõigepealt varasematele partneritele. Lätlased Gauja ja Slitere rahvuspargis tegutsevatest tegevusrühmadest võtsid ühendust Läti kahe tegevusrühmaga Kemeri ja Razna rahvuspargist ning jaatav vastus saadeti nelja tegevusrühmaga ühiselt.
Sloveeniast osalevad senised partnerid. Horvaatiast kutsuti Drava jõe lammialadel asuvate regionaalparkide piirkonnas tegutsevad tegevusrühmad, sest Drava jõgi jõuab sinna Sloveeniast läbi Bogatstvo Podeželja tegevusrühma piirkonna ja neil on olnud varasemaid kohtumisi.
Ka Põhja-Portugalist on osalemas tuttav partner LAG Atahca, mille piirkonnas on Peneda-Geres rahvuspark. Kreekas võttis eelmisel aastal Arenduskoja reisigruppi vastu Meteora mäestiku piirkonna Kenakap-tegevusrühm ning allkirjastati kokkulepe uue rahvusvahelise koostööprojekti käivitamiseks.
Ka Eestis lükkus rahvusvaheliste koostööprojektide põhimõtete kinnitamine mitmel korral edasi, esialgu oli Arenduskojal kavas korraldada uue rahvusvahelise koostööprojekti avaseminar tänavu kevadel.
Avaseminar Viinistul ja kohtumised Oandul, Haras, Uuris
Projekti Europark avaüritus toimus Viinistu Kunstihotellis. Esmaspäeval saabuti ja seati end hotellis sisse. Osalejaid kogunes 46, nii tegevusrühmade juhte kui ka turismiettevõtjaid: Eestist 15, Lätist 16, Sloveeniast 4 ja Horvaatiast 10 inimest. Sloveeniast jäid Between Snežnik in Nanos esindajad tulemata, sest ei jõudnud ümberistumisel lennukile.
Avaseminar oli Viinistul teisipäeval, 5. augustil. Räägiti uuest projektist ning kõigi tegevusrühmade juhid tutvustasid oma piirkonda. Päeva teises pooles tehti paadisõit Mohnile ja jalutuskäik saarel.
Kolmapäeval sõideti Oandu külastuskeskusesse, kus tutvustati Lahemaa rahvusparki, metsanduse ajalugu ja matkaradu. Lobi muuseumi perenaisel Katrin Freibergil olid kaasas eri ravimtaimed, kogu seltskond sai tema juhendamisel panna neist kokku endale sobiva teesegu. Lõunasöök oli ettevõtete Europarc-sertifikaati omavas restoranis Wirkes, mis asub Vergi sadamas. Veel käidi Moe mõisas Moe peenviinavabrikus, kus sai tutvuda viinatootmise ajaloo ja sealse alkoholitoodanguga ning džinni retsepti järgi kokku segada oma jook.

Neljapäeval oli Võhma seltsimaja ja Palmse endisesse kauplusesse rajatud Muinastaide Koja külastus. Lõunasööki pakkus ettevõtete Europarc-sertifikaadi pälvinud Kuusiku Loodustalu. Seejärel sõideti Uuri külasse, kus Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk kõneles pärandkultuuriga seotud tegevustest ja lammaste kasvatamisest, näitas töökodasid ning õpetas puupulkade ja lõngaga meisterdama pulma- ehk õnneristi. Õhtul osaleti sealsamas ansambli Uurikad kontserdil.
Reedel juhtis Europarc-sertifikaadiga ettevõtte Wanderlust Matkad giid Signe Ohakas matka Majakivi-Pikanõmme loodusrajal. Lõpuks tehti ringkäik ja lõunastati Hara sadamas, kus külalised võttis vastu Hara Sadama juht Tarvi Velström.
Külalised tunnustasid töötubasid
Horvaatia tegevusrühmade tegevjuhid Vedrana Radmanic ja Mihael Ružic rääkisid Sõnumitoojale, et on esimest korda Eestis ning üllatunud sellest, kuidas turismi- ja ka põllumajandusettevõtjad pakuvad mitmekülgset teenust, teevad ka töötubasid, mis rikastab teadmisi ja annab kogemusi. Nad lubasid töötubade tegemist soovitada oma piirkonna turismiettevõtjaile.
Vedrana Radmanic ütles veel, et Arenduskoja algatatud projekt on neil esimene rahvusvaheline projekt kümneaastase tegevusaja jooksul. Europarc sertifikaati sealsetel rahvusparkidel pole ning loodavad saada Eestist nõuandeid ja tuge, et taotleda sertifikaati Drava jõe regionaalparkide kogu piirkonnale.
Ka Bogatstvo Podeželja tegevjuht Mojca Metlicar tunnustas töötubasid, mis olid inspireerivad. Veel sõnas ta, et Lahemaa on ilus ja puhas.
Ida-Harju Koostöökoja arendusjuht Sille Noor tõi ringkäikudest esile Muinastaide Kojas nähtud kaljujooniseid ja lausus sealsele giidile Anne Kurepalule viidates, et kirg on see, mis paneb inimesi tegutsema.
Alanud koostööprojekti kohta ütles Sille Noor, et kaitsealade teemal on koostöö Arenduskojaga esmakordne, kuid partnerid on oldud kohaliku toidu ja kestliku ettevõtluse mitmes projektis.






