ANTS AA­MAN kut­sub met­sao­ma­nik­ke valv­su­se­le

2846

Sõ­nu­mi­too­ja toi­me­tu­se­ga võt­tis ühen­dust Kuu­sa­lu val­la Kur­si kü­la ela­nik Ants Aa­man ja rää­kis, kui­das paar nä­da­lat ta­ga­si mär­kas traktoriga töötades oma met­sas toi­me­ta­mas võõ­raid me­hi.
Ta as­tus li­gi ja uu­ris, mi­da me­hed tee­vad: „Üks neist tut­vus­tas end met­sa­maak­le­ri­na, tei­ne oli met­sa­lan­ge­tus­fir­mast. Maak­le­r an­dis vi­siit­kaar­di, üt­les, et on fir­mast Viim­si Mets ja tel­li­tud se­da met­sa hin­da­ma. Häm­mas­tas, et tal olid tões­ti andmed mi­nu Hirv­li kü­las asu­va Le­he­se kin­nis­tu koh­ta. Tea­ta­sin, et mets ei ole müü­gis, ma ei ole sel­leks soo­vi aval­da­nud. Te­ma rää­kis, et hin­da­mi­se tel­lis kee­gi Koht­la-Jär­ve met­sa­fir­mast.“
Ants Aa­man rõ­hu­tab, met­sao­ma­ni­kud olgu tä­he­le­pa­ne­li­kud, met­sa vas­tu on äri­mees­te hu­vi kas­va­nud: „Mu­lle on küm­me­kond kor­da he­lis­ta­tud, kü­si­tud, kas soo­vin met­sa müüa. Mul on pa­ra­ja küp­su­se­ga mets, he­lis­ta­jad on sel­le­ga kur­sis. Olen vas­ta­nud, ei soo­vi müüa. Kah­juks on met­sa­ma­jan­dus­ka­vad ava­li­kud. Ta­han hoia­ta­da, eri­ti va­ne­maea­li­si met­sao­ma­nik­ke, är­gu las­ku end veen­da met­sa oda­valt müü­ma. Esialg­ses pak­ku­mi­ses võib äri­mees­te ka­sum ol­la ise­gi üle kol­man­di­ku.“
Ta li­sab, et kõik te­malt met­sa­müü­gi koh­ta kü­si­nud he­lis­ta­jad on kin­ni­ta­nud, ne­mad on au­sad, neid võib usal­da­da: „Ot­se­kui tei­si ei võiks. Pa­ku­tud hind on ol­nud vä­ga kõi­kuv, oda­va­mad hin­nad ol­nud li­gi poo­le väik­se­mad mak­si­mu­mi­na pa­ku­tud hin­nast. Met­sad on eri­ne­vad, aga kor­ra­li­ku met­sa pu­hul ei lä­he hind al­la 10 000 eu­ro hek­ta­rilt.“
Sõ­nu­mi­too­ja võt­tis ühen­dust Viim­si Met­sa­ga, sel­le juht Jan­no Ni­ko­la­jev kin­ni­tas, et koh­tus tões­ti met­sas Ants Aa­ma­ni­ga: „See on ol­nud ai­nus ju­hus, kus ini­me­ne tea­tab, et po­le­gi ka­vat­se­nud met­sa müüa ega ole ka hin­da kü­si­nud. Seda on küll juhtunud, et soovitakse hinnapakkumist kinnistule, teen hinna valmis aga müüja teatab, et soovis oma kinnistu väärtust teada saada.“
Ta selgitas, et esialgne hind tehakse takseerkirjelduste järgi, kui hinnaklass on müüjale vastuvõetav, minnakse vaatama, kuidas mets looduses välja näeb, kellegi suvalise inimese metsa takseerima ei minda.
Jan­no Ni­ko­la­jev soo­vi­tas he­lis­ta­da fir­mas­se, kust sai met­sa tak­see­ri­mi­seks tel­li­mu­se. Te­malt saa­dud te­le­fo­ni­numb­ri­le vas­tas fir­mast Kin­test KV Ris­to Raid­la, kes kin­ni­tas, et olemas on te­le­fo­ni­väl­ja­võ­te: „Kõ­ne tegime 9. märt­sil. Metsaomanikega suhtlemine on osa meie tööst. Kui soo­vitakse hin­na­pak­ku­mist, tu­leb met­sa uu­ri­da, met­sa­ma­jan­dus­ka­vad või­vad te­ge­lik­ku­sest eri­ne­da. Kui omanik ütleb ei, siis metsa ei minda. Met­sa­maa müü­gi­le­ping sõl­mi­tak­se no­ta­ri juu­res, met­sa po­le või­ma­lik müüa oma­ni­ku tead­ma­ta. Raieloa annab keskkonnaamet ainult metsa omanikule, kel tuleb metsafirmaga teha kirjalik leping.“
Ta sõ­nas, et ei saa kin­ni­ta­da ega üm­ber lü­ka­ta, kas kõ­ne oli Ants Aa­ma­ni­ga või rää­gi­ti te­ge­li­kult kel­le­gi tei­se­ga.
Ants Aa­man an­dis juh­tu­nust tea­da Ees­ti Eksp­res­si­le, kus sel­lest on il­mu­mas pi­kem lu­gu.