Teatavasti elame turukaubanduslikus ühiskonnas ja riiklikult soodustatakse igati turukaubanduse arengut. Näitena võib tuua Tallinna linna, kus mitmetesse linnaosadesse rajatakse praegu turgusid.
Olemasolevatele dokumentidele tuginedes saab järeldada, Anija vallavalitsus tegutseb selle nimel, et Kehra linnas välja suretada turukaubandus. Kehra praegusel turuplatsil töötab kuus müügikioskit. Kui võtta kokku kioskite omanikud ja nende töölised, on sinna loodud 11 töökohta.
Kioskite omanikud on teinud suuri investeeringuid selleks, et saada veterinaar-ja toiduametilt kauplustele vajalikku tunnustust. Investeeringute alla kuuluvad kapitaalremont ja sisseseaded (külmikud, kraanikausid voolava sooja ja külma veega, sooja vee boilerid). Investeeringute tegemiseks on andnud kindluse kohaliku omavalitsuse eelmiste koosseisude otsused. Kioskitele on väljastatud paigaldusload, mis ei ole ajutised. Samuti on väljastatud tähtajatud tegutsemisload.
Jaanuaris 2010. aastal otsustas Anija vallavalitsus nõuda omanikelt kioskite registreerimist kodustele aadressidele, mis on kehtiva seadusandluse tähenduses absurdne. Mistahes tegutseva objekti aadress peab kokku langema selle tegeliku asukohaga.
Lähtudes ajalehes Sõnumitooja 20. oktoobril avaldatud teatest linnaplaneeringu konkursi väljakuulutamise kohta, saab järeldada kohaliku omavalitsuse soovi likvideerida planeeringu „abil” Kehra praegusel turuplatsil olev kaubanduslik tegevus. Kioskite uueks asukohaks pakutakse Ilo turu tagahoovi. Kuid plats on selleks liiga väike, et olemasolevad kioskid sinna ära mahutada.
Kioskite omanikel on tarnelepingud hulgimüügifirmadega ja peaaegu iga päev sõidavad Kehra turuplatsile suured kaubaautod. Kui need kioskid sinna uuele platsile kuidagi ära toppida ja seal tegutseb veel tänavakaubandusega tegelevaid teisi müüjaid, siis igal juhul ei pääse kaubaautod kioskitele lähedale.
Ma ei pea üldse võimalikuks kioskite ümberpaigutamist. Inventari, mis on kioskitesse sisse ehitatud või sees kokku pandud, ei ole võimalik välja viia.
Turvalisuse huvides on kioskid turvafirmade valve all. Ümberpaigutamisega lõhutaks sisustus, tuleks sõlmida uued liitumised turvafirmadega ja Eesti Energiaga. Igale kioskile tekitataks varalist kahju mitmekümne tuhande krooni eest.
Praeguses kohas on ka võimalik turuplatsi esteetilist külge parandada, näiteks kõik kioskid korralikult ühte värvi ära värvida, piirata turuplats aiaga.
Kehra turuplatsile pakub Anija vallavalitsus uue rakendusena „välinäituste, skulptuuride ja aidaesise väljakuga seotud pidulike marsside kogunemisala”.
Kehra linnas on piisavalt pargialasid, kuhu sobivad skulptuurid. Välinäituste jaoks sobiks Ilo turu tagahoov kindlasti paremini kui turu jaoks sellepärast, et see on pindalalt väike. Näitusi ei panda suurele alale. Siis kaob ära tervikpilt ja näituse mõte.
Muidugi eeldab see ala korrastamist. Pidulikke marsse ei ole senini Kehras toimunud rohkem kui kord aastas kodukandi päeval. Isegi Tallinnas suletakse demonstratsioonide korraldamiseks liiklus ja ei ole selleks vaja spetsiaalset ala, mis ülejäänud aja seisab kasutult. Anija vallavalitsus aga arvab, et selleks peab olema spetsiaalne kogunemisala.
Miks selleks kogunemisalaks ei sobi näiteks Ilo turu kõrval olev autode parkla, mida seni on selleks kasutatud? Ei juhtuks vist midagi, kui nimetatud parkla autodele üheks päevaks aastas sulgeda.
Armas Anija valla elanik! Kui Sulle on südamelähedane Kehra turuplatsi ja seal tegutsevate müügikioskite säilimine praeguses asukohas, siis palun väljenda oma seisukoht kirjalikult saates selle Anija vallavalitsusse enne 1. novembrit 2010.
