Anija vallavalitsus ostis möödunud aastal päästeametilt kriisivalmiduse toetamiseks saadud raha eest lisaks generaatorile ja satelliittelefonikomplektile ka 12 käsiraadiosaatja komplekti koos pika kestvusega lisaakudega.
„Nüüdseks on meil välja ehitatud süsteem, et saame käsiraadiosaatjatega sidet pidada, kogu vald on leviga kaetud,“ sõnas vallavanem Riivo Noor.
Ta selgitas, et ulatusliku elektrikatkestuse puhul on umbes 4 tunni pärast mobiilsidemastide akud tühjad: „Osades mastides on generaatorid, kuid mitte kõigis. Meil saavad kriisikomisjoni liikmed üldside katkemise korral, kui telefonid ja mobiilimastid enam ei tööta, suuremate asulate vahel olulise info vahetamiseks kasutada raadiosaatjaid ja Eesti Jahimeeste Seltsi raadiosagedust. Oleme üles pannud kolm välimasti – Kehra komando ja Alavere viljakuivati katusele ning Aegviidu päästekomando korstna külge.“
Riivo Noor kinnitas, et süsteemi on katsetatud ning see lubab kinnitada, et suure sidekatkestuse korral on valla suuremate keskuste vahel võimalik probleemideta anda operatiivselt edasi vajalikku infot ka külade elanikele, kellel on oma raadiosaatjad ning võimalik neisse seadistada jahisagedus.
„Näiteks saame raadiosaatjate kaudu öelda, millal tuleb elekter tagasi või millal lükatakse teed lahti,“ ütles ta.
Vallavanem käis ideed Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuses tutvustamas ning sai sellele heakskiidu. Jahimeeste seltsil on kolm raadiosagedust, oldi nõus, et kriisi korral kasutab Anija vallavalitsus info edastamiseks nende sagedust 161,475 MHz. Möödunud nädalal saatis Riivo Noor jahimeeste seltsi juhatusele selle kohta ka ametliku taotluse.
„Loodame, et saame peagi vastuse, et saaksime süsteemi juba selleks talveks seada töövalmis. Siis teavitame elanikkonda, kuidas ja millal hakkame võimaliku kriisi korral raadioside kaudu infot jagama, kas näiteks igal täistunni, üle tunni või harvem. See on vajalik, et inimesed, kel raadiosaatjad olemas, teaksid, millal raadio sisse lülitada, et saaksid akusid säästlikult kasutada,“ lausus ta.
Vallavanema sõnul on Anija valla päris paljudes kodudes raadiosaatjad olemas, samuti on vallas palju jahimehi, kes kasutavad sama levinud jahisagedust: „Usun, et meil on igas külas mõni jahimees või raadioamatöör, kellel raadiosaatja olemas või toimetab raadiotega. Raadiosaatja võib endale koju osta igaüks, kes soovib kriisideks paremini valmis olla. See maksab umbes 50-60 eurot.“






