Kehras ootas töötukassa nõustajaid rekordarv kuulajaid

3038

Töötukassa MOBI oli teisipäeval, 25. mail Aruküla põhikoolis ja reedel, 28. mail Kehras kultuurikeskuses.

Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI sai alguse sel aastal 15. märtsil Jõgevamaalt.

Teisipäeval oli Aruküla kooli saalis nõustajaid kuulamas 14 õpilast ja 2 töötut. Töötukassa esindajate sõnul tegi aga Harjumaa senise rekordi Anija vald – kultuurikeskusesse oli Kehras kogunenud 28 osalejat.

Nagu ka mujal, tuli seal jutuks kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijatele võimaldati ka individuaalset karjäärinõustamist.
Vestlusringis arutati südamelähedasi küsimusi, näiteks, kuidas on läinud töövestlustel ja mil moel on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud.

Kuna oli ka venekeelseid kuulajaid, viidi kohtumine läbi kahes keeles, hiljem individuaalvestlustes kõneldi asjaosalistega nende emakeeles.

Töötukassa Tallinna  büroo karjääriinfo spetsialist Maarja Saarma juhtis tööotsimise töötuba, kus õpiti tööle kandideerimise praktilisi oskusi nagu CV ja kaaskirja kirjutamine või tööintervjuuks valmistumine. Töötukassa Harjumaa büroo karjäärinõustaja Irina Ronk tegi soovijatele karjääriinfo nõustamist, mis hõlmas konkreetseid nõuandeid lähtudes töötu senistest kogemustest, oskustest ning soovidest.

Maardu büroo juhataja Eha Atspol andis ülevaate statistikast, kuidas on lood töötusega vabariigis tervikuna ning Raasiku ja Anija vallas, ning milliseid meetmeid on sellega võitlemiseks ette võetud.

Lisaks töötukassa inimestele osalesid kohtumistel Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kohalike omavalitsuste ja MTÜde konsultant Demis Voss ning venekeelsete MTÜde konsultant Jevgenia Varbla, kes tutvustasid ettevõtluse arendamise võimalusi.

Töötukassa Harjumaa büroo koondamistele reageerimise meeskonna juht ning MOBI projektijuht Tiiu Vilms: „On väga suur heameel tõdeda, et Kehras lõime huviliste rekordi. Kohalik rahvas on aktiivne ja kaasamõtlev. Kohtumise meeleolu oli hea,  ent nagu tihti juhtub, ei saanud alguses vedama, venekeelsetelt osalejatelt tulid mõned provotseerivad küsimused, ent mida edasi, seda sujuvamaks ja meeldivamaks üritus muutus.”

Kehras oli kohal ka üks tööandja, ASi Enko esindaja, kes plaanib selle aasta lõpuks tuua Anija valda Lilli külla oma tootmisüksuse ja sellega seoses ka töökohti. Tööandja lisandumine tekitas palju elevust ning mitu töösoovijat said oma nime kirja panna, et võimaluse korral neile töökohtadele kandideerida.

„Üks kuulaja ütles, et tema ei soovi töötuna töötukassas kohal käia, et abiraha saada, piisaks ju helistamisest. Vene härra lootis, et siin jagatakse töökohti ja kui selgus, et päris nii see pole, ei jaksanud enam eriti kuulata,” rääkis Eha Atspol.

Töötukassa spetsialistide sõnul tuli vestlustest  valla sotsiaaltöötaja ning kohalike elanikega probleemina välja valla tööjõuturu paindumatus. Uusi ettevõtteid lisandub vaevaliselt ning see tähendab tõsiasja, et kes on korra töötuks jäänud, sel on väga raske uut töökohta leida, sest olemas­olevad kohad on täis.

Probleeme tekitab ka puudulik transpordiühendus – veel mõni aasta tagasi Tallinna vahet sõitnud marsruuttaksoliin enam ei tööta ning elektrirongiühendusest tihti ei piisa, et hommikul näiteks Tallinna lähistele tööle jõuda.

Tiiu Vilms: „Anija valla sotsiaaltöötaja mainis, et masu taganemist Anija vallas veel tunda ei ole, töökohti juurde pole tulnud ning transpordiprobleem on terav.“

„Samas ei ole tööandja kohustatud töötajaid tööle vedama, see ongi iga inimese asi, kuidas kohale saab.
Aga loomulikult, ainult ühistranspordile lootes on raske liikuma saada,” sõnas Eha Atspol.

Ühes olid töötukassa spetsialistid üksmeelselt nõus – tööotsimine on tänasel päeval väga raske ning pingutust nõudev ettevõtmine: „Töötu peab sellele pühenduma, mitu rauda korraga tules hoidma.”

Enim oli kasu CV kirjutamise õpetusest
Anija valla elanik Kalev Kauge on töötu olnud umbes aasta, see sai alguse hetkest kui ta koondati OÜ Karske Eesti laojuhataja kohalt seoses ettevõtte müügitulemuste halvenemise ning sellest tuleneva tööjõukulude kokkuhoiupoliitikaga.

Anija valla kultuurikeskuses toimunud kohtumisest kuulis ta õe käest, kes soovitas vaatama minna.

Räägitust enim oli Kalev Kauge hinnangul kasu konkreetsetest õpetustest tööle kandideerimisel – kuidas koostada head CVd, kaaskirja jne: „Olen neid asju ka ise uurinud, aga siin korrati kõik üle ja see oli kasulik.
Lootsin näha tänasel üritusel ka kohalikke ettevõtjaid, tööandjaid, kuid üldjoontes jäin toimunuga rahule”.

Eelmine artikkelPäästeti koer
Järgmine artikkelAruküla koolihoonega tutvus pidulikul avamisel üle 700 inimese