Anija valla haridusfoorum erivajadusega lastest

2130
Valla haridusfoorumi korraldaja EDA-MAI TAMMISTE loodab, et sellest saab iga-aastane traditsioon.

Anija valla haridusfoorumi korraldaja, Alavere lasteaia direktor EDA-MAI TAMMISTE, mis oli foorumi eesmärk ja kuidas läks?
„23. märtsil Alavere rahvamajas toimunud foorumi idee on laenatud endisest Kõue vallast, kus need toimusid igal aastal. Kõneldi sellest, mis oli parasjagu aktuaalne. Korraldasid kordamööda valla kõik neli haridusasutust.
Anija valla esimese haridusfoorumi teema oli „Erivajadusega laps ja tema toetamine“. Sügisel, kui tulin Alaverre tööle, puutusin kohe kokku erivajadusega lastega seotud probleemiga. Saime ühele lapsele küll tugiisiku, kuid kõigile muudele selle teemaga seotud küsimustele – kes peaks tasuma tugiisiku koolituse, kes maksma palga ja nii edasi – sain erinevaid vastuseid. Haridusministeeriumi esindaja ütles, et see on sotsiaalministeeriumi pädevuses, sotsiaalministeeriumist öeldi, et tugiisikute jaoks on omavalitsustele raha eraldatud, vallavalitsusest kuulsin, et seda raha siiski ei ole. Justkui sulgunud ring.
Siis otsustasingi, et kutsun kokku kõik tasandid, kes on erivajadusega lastega seotud: riik, omavalitsus, nõustamiskeskus Rajaleidja, kooli- ja lasteaiatöötajad, õpetajad ning tugiisikud ja lapsevanemad, et oleks võimalik kõigilt otse küsida. Kahjuks läks nii, et riigi, valla ja Rajaleidja esindajad lahkusid pärast oma sõnavõtte ega kuulnud kõiki muresid, mis õpetajad, tugiisikud ja lapsevanemad välja tõid. Siiski said erivajadustega lastega igapäevaselt tegelevad inimesed foorumil palju uut infot.“
Kes on erivajadusega laps?
„Erivajadusega on laps, kes on teistest veidi erinev, tal võib olla puue, kuid ka hariduslik erivajadus, näiteks on tal logopeediline probleem või käitumishäired. Kuid erivajadusega on ka andekas laps.“
Millest foorumil täpsemalt kõneldi?
„Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti esindajad tutvustasid Euroopa Liidu sotsiaalfondi toetusi ning tugiteenuse võimalusi. Selgus, et sügisel algas projekt, millega on lapsevanemal raske ja sügava puudega lapse jaoks võimalik taotleda ELi fondist aastas ligi 5000 eurot, mida saab kasutada kas lapsehoiuteenuse või tugiisiku jaoks või sõidukompensatsiooniks. Paraku on tekitatud jälle mingi vahelüli, kelle kaudu see käib – teenusepakkujad, kes tahavad selle eest saada raha.
Kui küsisin, mille eest saame tugiisikuid koolitada ja maksta neile töötasu, ütles ministeeriumi esindaja, et Anija vallal oli jäänud eelmisel aastal päris suur summa riigilt saadud sotsiaalraha kasutamata ning seda võinuks kasutada nii tugiisiku koolitamiseks kui talle palga maksmiseks.
Rajaleidja esindaja tutvustas nende teenuseid ja nõustamisvõimalusi. Arutasime lasteaiajuhtidega, et Rajaleidja oma praegusel kujul ei ole ennast õigustanud. Eripedagoogide ja logopeedide töötasud on suured, kuid tegeliku abivajajani nad sageli ei jõua. Ei saa öelda, et Rajaleidja spetsialistid kohale ei tule, ka meil käis sealt inimene erivajadusega lapse osas õpetajaid ja lapsevanemat nõustamas, aga ühekordsest nõustamisest selliste probleemide korral enamasti ei piisa. Rajaleidja on veel noor asutus, on arenguruumi, peame ka ise olema aktiivsed ja tegema ettepanekuid, mida saaks muuta.
Airi Hõrrak ja Katre Reilent Anija vallavalitsusest rääkisid, mida vallavalitsus saab teha erivajadusega laste jaoks. Järveküla kooli õppejuht Triinu Luiga, kes oli varem Jüri gümnaasiumi tugikeskuse juhataja ning töötanud koolis psühholoogina, kõneles lapse isikliku arengu ehk niinimetatud koolivalmiduse kaardist – kuidas tuleks seda täita, kui täpselt kirjutada välja lapse erivajadused.  Kõnelesime veel haridusliku erivajadusega lapsest kodus, lasteaias ja koolis. Eraldi ettekanne oli andekusest kui erivajadusest. Psühholoogiadoktor Viire Sepp rääkis, et kui andeka lapsega eraldi ei tegeleta ning talle antakse koolis tavalastega ühesuguseid ülesandeid, võib juhtuda, et ta lahendab need kiiremini ning hakkab igavusest tundi segama. Siis öeldakse sageli, et lapsel on käitumishäire. Nii et tegelikult peaks õpetaja leidma andekamale lapsele talle jõukohaseid ülesandeid.“
Kui palju oli foorumil osalejaid?
„Peale esinejate oli 32 osavõtjat. Alavere lasteaiast olid kohal kõik õpetajad, päris palju õpetajaid oli Alavere koolist, Alavere noortekeskuse töötajad, oli õpetajaid ja direktor Lepatriinu ja Lastetare lasteaiast ning Anija valla lapsevanemaid. Kahjuks ei olnud ühtegi inimest Kehra gümnaasiumist.
Kui foorumit organiseerisin, pani mind imestama meie valla inimeste tagasihoidlik huvi, seepärast saatsin reklaami ka Harjumaa teistele lasteasutustele. Kohale tuli õpetajaid ja lasteaiajuhid Aruküla, Kuusalu, Aegviidu, Kiili ja Maardu lasteaedadest-koolidest.“
Kas soovite selliseid foorumeid veel teha?
„Erivajadusege laste teema on terav, seda tuleks jätkata – teha lapsevanematega ümarlaudu, et nad tunneksid tuge. Praegu on nad suhteliselt  üksi  ja  sageli  kardavad  üldist negatiivset suhtumist, eriti just väikeses kohas, kus kõik tunnevad kõiki ja info levib kiiresti. Ka omavalitsusega suhtlemisel pole neil alati head kogemused – kuulsime, et mõnikord on kogetud suhtumist, justkui peaks ametnik riigilt ettenähtud toetusraha maksma oma taskust.
Ka foorumi tagasisidelehtedelt selgus – osalejad ootavad järge, et saada ka praktilisi nõuandeid, kuidas probleeme lahendada.
Organiseerisin foorumi üksinda  ja see ei olnud kerge, tegin seda ju igapäevatöö kõrvalt ning põhimõtteliselt    nulleelarvega.   Laste­aias tegime suppi ja toidu eest maksid osalejad 1 euro. Väga positiivne oli, et kõik esinejad tulid kohale tasuta, isegi sõiduraha ei küsinud, ka Alavere rahvamaja andis meile ruumid tasuta.“