Eelmisel nädalal Anija mõisas avatud talvevõlumaast sai osa umbes 300 last.
Võlumaa avas uksed teisipäeval ning töötas laupäevani. Neljal päeval külastasid seda Kehra, Alavere ja Kuusalu lasteaedade ning algkoolide lapsed, laupäeval olid oodatud kõik ülejäänud koos peredega.
Anija raamatukogus olid võlumaa meisterdamistuba ja piparkoogituba. Päkapikkudest juhendajate õpetamisel sai teha sokiloomi – vatiiniga täidetud sokile õmmeldi nööpidest silmad ning joonistati nägu pähe. Endavalmistatud sokilooma sai igaüks koju kaasa. Piparkoogitoas glasuuriti ja söödi päkapikkude tehtud taignast küpsetatud piparkooke.
Mõisa saalist oli võlumaa ajaks tehtud lumesaal – kogu põrand oli kaetud „Austraalia lumega“ ehk vatiiniga, mille sees sai hullata, lumesõda pidada ning vaadata laval toimunud nukuetendust, kus jänes ja karu vaidlesid, kas jõuluvanale maitseb rohkem porgand või mesi. Saalist viidi lapsed jõuluvana kontorisse. Kui jõuluvana oli unest üles äratatud, sai talle laulda ja salme lugeda. Igale lapsele kingiti puidust tripstrapstrulli-mäng. Kes soovis, võiks jõuluvanale ka kirja kirjutada.
Seejärel läksid lapsed mõisa hoovi ning söötsid leivaga aedikus kahte lammast, Määd ja Muud. Kui kolmetunniliseks kavandatud programm võimaldas, tehti õues veel mõned mängud.
Laupäeval oli mõisas avatud veel käsitöökohvik, kus omatehtud piparkooke, muffineid ja muud maiustusi müüsid Margit Kuusik ja Triinu Kopvelt. Võlumaa ettevõtmised lõppesid laupäeva õhtul Kehra kunstidekooli õpilaste kontserdiga, kuid tuleval laupäeval, 19. detsembril on seal veel Anija valla puuetega laste jõulupidu.
Korraldas mõisakamp
Tänavuse jõulumaa korraldasid kohalikud aktiivsed naised, kes on end nimetanud Anija mõisa kambaks.
„Kui valla kultuurikeskuse töötajad ütlesid, et nemad sel aastal siin enam jõulumaad ei tee, mõtlesime – see on igal aastal toimunud ja lapsed juba ootavad, teeme siis ise,“ rääkis mõisakamba juht Julika Vääre.
Et saada toetust, kirjutati septembris projekt ning taotleti raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid sellest tänavu taolisi ettevõtmisi ei rahastatud: „Vastuse saime nii hilja, et pidime kiiresti otsustama, mida teha. Kuna koolid-lasteaiad juba helistasid ja küsisid, kas jõulumaa ikka toimub, otsustasime – oleme seni üritusi teinud ilma rahata, tuleme toime ka nüüd.“
Jõulumaa organiseerimise käigus said naised taas kinnitust, et millegi korraldamiseks ei olegi raha alati peamine, tähtis on julge pealehakkamine. Anija mõisast võlumaa kujundamiseks meisterdasid möödunud aastal lilleseaderingis osalenud naised põhuloomi, lillevanikuid ja muid dekoratsioone. Saalitäis vatiini, mis on mööblitööstuse jäägid, saadi Kaunissaares tegutsevast osaühingust CasaLex. Kangajääke, millest naised õmblesid kotikesed kingitustele, andis AS Year. ASst Suva toodi sokiloomade tarbeks sümboolse hinnaga praaksokke. Kehra Konsumi poest on pappkarbid, mis pakiti tapeedi sisse ning olid justkui suured kingipakid.
Julika Vääre rääkis, et kuigi nii suurt ettevõtmist korraldati esimest korda ning see oli füüsiliselt väsitav – ettevalmistustööd kestsid mitu kuud – ei tekkinud kordagi tunnet, et lööks käega ja jätaks pooleli.
„Kui lapsed mõisauksest sisse tulid, tõid nad kaasa energiat ka meile. Ja kuigi mõnel hommikul oli väsimuse pärast raske tõusta, siis kogu see tegevus siin oli ka endale väga nauditav,“ kinnitas ta.
Koos Julika Väärega organiseerisid Anija võlumaad tänavu Kairit Korolkova ja Mari-Liis Tüvi. Neid aitasid Pille Kulla, Tiit Luberg, Kelly Kruusmann, Raili Roosna, Riina Korolkova, Lydia Kruusmann, Krislin ja Krete Kozik.
