Anija mõisa kavandatakse baltisaksa pärandi ja mõisakultuuri keskust

2054
JANNE KALLAKMAA näitab AS Restori tehtud eelprojekti, milles on mõisa peahoone teisele korrusele kavandatud 14 teematuba.

„Usun, et Anija mõisast saab pärast keskuse loomist atraktiivne koht kõigile, mitte üksnes ajaloohuvilistele,“ lausus arendusjuht JANNE KALLAKMAA.

Sihtasutus Anija Mõisa Haldus esitab EASile rahataotluse, et arendada välja baltisaksa pärandi ja mõisakultuuri keskus. Kavas on luua keskus, mis tutvustaks peale Anija mõisa ajaloo külalistele ka pärandit, mida andsid baltisakslased alates 13. sajandi algusest kuni möödunud sajandini Eestimaale ja eesti kultuurile. Projekti kogumaksumus on ligi 3 miljonit eurot. Anija vallavolikogu otsustas tagada projekti omafinantseeringu perioodil 2017-2019 vähemalt 15 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 400 000 eurot.
Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa rääkis, et esialgsed plaanid mõisaga olid pisut teised – sinna kavandati külastuskeskust, kuid selgus, et majutuskohtade tegemiseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest raha ei saa. Ta lisas, et baltisaksa pärandikeskuse loomise mõte on olnud ka varem jutuks, kuid nüüd otsustati hakata sellega konkreetsemalt tegelema.
„Kutsusime appi kohaliku mõisate asjatundja Valdo Prausti, kes esitas selle kohta oma visiooni,“ lausus arendusjuht.
Valdo Praust leidis, et taolise keskuse loomine on vajalik, sest baltisakslased on Eesti arengusse ja meie kultuuri jätnud 7 sajandi jooksul väga võimsa jälje. Ta märkis, et kaasajal tuntakse baltisakslasi peamiselt kui aadlikest mõisaomanikke, kuid tegelikult on nende pärand tunduvalt suurem – peaaegu kogu majanduslik, poliitiline ning kultuuriline eliit oli nii Eesti kui Läti aladel 13.-20. sajandini saksakeelne ning baltisaksa pärand on väga laiaulatuslik.
Et mõisa külastajal oleks põnevam, otsustati Anija mõisa klassikalise muuseumi asemel rajada tegevustele orienteeritud keskus, kus baltisaksa pärandit tutvustatakse peale stendidel väljapanekute ka esemete ja atraktsioonide ning mitmete aktiivsete tegevustega eelkõige neile, kes ei soovi saada süstemaatilist teavet, kuid tahavad meeldejäävat ajalooelamust.
Janne Kallakmaa selgitas, et mõisa peahoone esimesele korrusele kavandatakse avaraid ruume, kus on võimalik korraldada seminare, eksponaadid on seal peamiselt seintel, teisele korrusele on plaan teha teematoad. Need planeeritakse nii, et mõisa külastajad saaksid baltisaksa pärandi ja mõisakultuuriga tutvuda ajajärkude kaupa. 500 ruutmeetrile tuleb 14 teematuba, esimene ristisõdade kohta. Siis piiskopkondi ja kivilinnuseid, vaimulikke, munki ja kirjaoskuse levikut tutvustavad teematoad ja nii kuni kaasajani välja.
Plaan on ära kasutada ka peahoone pööning ja keldriruumid ning keskuse tegevusse kaasatakse peahoone kõrval asuv ait – ka sinna peaks tulema suur seminarisaal ning üles ruumid, kus on võimalik suvel korraldada töötube ja näitusi ning püsiekspositsioon.
„Anija mõis võiks olla värav teistesse mõisatesse. Siin on kirjas kogu baltisaksa ajalugu, kes soovib teemade kaupa rohkem süveneda, näeb virtuaalselt ekraanilt, kuhu tasuks edasi minna, et baltisaksa kultuuri kohta veel teavet saada,“ jutustas mõisa arendusjuht ning lisas, et kindlasti tuleb eraldi väljapanek Anija mõisast kui mõisakultuuri olulisest osast.

Suuri ümberehitusi ei kavandata
Janne Kallakmaa ütles – kuigi projekt on kallis, ei ole plaan Anija mõisa peahoones teha suuri ümberehitusi.
„Kõige olulisem on, et majas oleks soe ja turvaline. Seetõttu on plaan ehitada uus küttesüsteem, veevärk ja kanalisatsioon. Vahetatakse uksed-aknad, kus vaja, ka põrandad, kuid suuremaid sisetöid ei ole kavandatud. Siia ei tule uhket ega vuntsitud mõisa, see jääb ikka sama ehedaks ja maalähedaseks nagu praegu. Inimesed just sellepärast siin käivadki, et mõis on just selline, nagu on,“ rääkis ta.
Rohkem ehitustöid kavandatakse aidas, kus tuleb põrand täiesti välja vahetada, rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, teha keldrisse pelletiküttel katlamaja.
Rahataotlusi EASile piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetmesse saab esitada veebruari lõpuni. Harjumaale on meetmes kahe aasta peale 10 miljonit eurot, sellest 4,5 miljonit jagatakse tänavu. Janne Kallakmaa ütles, et Anija mõis on üks 28 objektist, millele on võimalik sealt toetust taotleda – need, mis on kirjas maakonna arengukavas: „Baltisaksa Kultuuriselts Eestis andis me projektile soovituskirja. Jaanipäevaks peaks olema teada, kas saame keskuse rajamiseks raha.“