MART RAJA
Kuidas toimib riigipoolne halduskorralduse suunamine? Toimib selle kaudu, et riik seab kitsendusi Euroopa Liidu erinevatest fondidest raha taotlemisele. Näiteks koolivõrgu korrastamine. Need, kes ei vasta nõuetele, ei saa Euroopa teatud rahastusi taotledagi. Kuna tavaliselt raha ei ole, jäävad siis ka investeeringud tegemata ja elu tasapisi tardub. Keegi kusagil kõrval on edukam, areneb kiiremini. Inimesed hääletavad jalgadega. Nii et tuleb väga pingutada, et vastata haldusreformi tingimustele.
Haldusreformi seaduse §1 (3) sätestab riigi eesmärgi, eelistatud on loodavad vallad, mis ületavad 11 000 elanike piiri. Anija vallas elab koos Aegviidu vallaga ligi 6300 elanikku, mis on umbes pool riigi seatud eesmärgist. Ei maksa arvata, et see suurus on piisav, tegelikult ületatakse vaevu-vaevu absoluutne alampiir 5000. Tõenäoliselt ei saa nii väike omavalitsus paljusid meetmeid fondidest rahastada, sest ei vasta püstitatud eesmärgile. Usutavasti jätkab riik survestamist, kuni saavutab soovitud eesmärgi.
Riik on andnud 2016. aasta, et kohapealsed otsused tehakse demokraatlikul ja vabal tahtel. Räägitakse läbi ja lepitakse omavahel kokku. Arvestatakse kohalike oludega. Pärast kella kukkumist võtab riik otsustamise enda kätte ja sundliidab need saamatud, kellel ei olnud oskuseid või tahtmist kokkuleppeid sõlmida. Vahe on selles, et vabatahtlikud liitujad saavad rahalist preemiat, sundliidetavad peavad küll sama asja ära tegema, aga kas oma või vähema raha eest. Seega, motivatsiooni nagu võiks olla.
Kui Raasiku vald ühineb Anija vallaga, tekiks täpselt riigi oodatud valla suurus. Teatavasti maksab riik ühinemistoetust elanike arvu pealt. Raasku vallaga ühinemine on vähemalt 6 korda kasulikum, kui ühinemine Aegviidu vallaga. Riik annab lisapreemiaks 500 000 eurot neile, kes saavutavad eesmärgi 11 000 elanikku. Siin ei tohiks Anija pool küll sekunditki mõelda. Seda enam, et komisjon nimetab valla uueks keskuseks Kehrat. See on ideaalne stardikoht järgneva inimpõlve pikkuseks stabiilseks arenguks.
Kui kitsendusi ei ole, tõuseksid eurorahade võimalused uuele tasemele, kogu see raha maanduks valla arengusse. Raasiku vald saab väidetavalt väga hästi üksi hakkama, Anija vald räägib sama. Siis peaksid nad koos saama superväga hästi hakkama. Kaks kasumlikku ettevõtet koondavad ressursid, ainuüksi mastaabiefektist tuleb võit, üldkulud väheneksid. Siin pole midagi pikalt mõelda.
Panused on kõrged. Nüüd on volikogude aeg näidata oma taset. Mõistetavalt on volikogu liikmed väljas oma mugavustsoonist. Kui suurelt julgetakse mõelda, kas ollakse väljakutse väärilised. Isiklikud ambitsioonid võivad saada takistuseks. Eks mõeldakse sellelegi, kas tänased hääled annavad koha uues suures volikogus.
Näiteks on päris absurdne vaadata Raasiku kampaaniat selle nimel, et ületada miinimumide miinimum. Kulutada raha selleks, et piirata endale eurorahade taotlemisvõimalusi. Et mitte uppuda – vaid surra külmudes. Loodetavasti jääb peale riigimehelikkus, juhindutakse suurematest eesmärkidest.
11 000 elanikku viib valla riigi jaoks kõrgliigasse, välja riskitsoonist, mis kindlustaks tuleviku. Igal juhul on, mille nimel pingutada. Võrdluseks, et Anija valla Soome sõprusvallas Salo elab umbes 55 000 elanikku, vald tekkis 10 omavalitsuse liitmise tagajärjel. Suured vallad tulevad niikuinii, see on vaid aja küsimus. Ja kui ei otsusta ise, siis otsustatakse sinu eest.
