Ani­ja 8. mõi­sa­kul­tuu­ri­päe­val tut­vus­ta­ti mitmepalgelist mõi­sae­lu

Pü­ha­päe­val, 17. au­gus­til toi­mus Ani­ja mõi­sas 8. kor­da mõi­sa­kul­tuu­ri­päev, kus tut­vus­ta­ti mõi­saaeg­set moo­di ja te­ge­vu­si, sai meis­ter­dada krat­te, kuu­la­ta mõi­sa-tee­ma­list vest­lus­rin­gi, vaa­da­ta eten­dust ja kuu­la­­ta kont­ser­te.

Kes­kaeg­se rõi­va­moe pär­leid tut­vus­tas rah­vu­soo­pe­ri Es­to­nia kos­tü­mee­ri­ja Ül­le Ko­ger­man. Kos­tüü­mid, mi­da esit­le­ti, olid Eduard Tu­bi­na oo­pe­rist „Bar­ba­ra von Ti­sen­hu­sen“, mil­le kunst­nik oli Es­to­nia en­di­ne pea­kunst­nik El­dor Ren­ter. Te­ma loo­dud kos­tüü­mi­dest on Ani­ja mõi­sa här­ras­te­ma­jas ala­tes su­ve al­gu­sest ka näi­tus. Mõi­sa­kul­tuu­ri­päe­val kand­sid kesk­aeg­se rõi­va­moe pär­leid va­ba­taht­li­kud, pea­mi­selt Ani­ja val­la ini­me­sed.

Ül­le Ko­ger­man sel­gi­tas, et Ees­ti ta­lu­rah­va liht­saim rõi­vas­tus oli kes­ka­jal ühe­vär­vi­li­ne see­lik, sel­le peal kan­ti kee­pi, all oli pikk val­ge särk, mil­le­ga kan­na­tas nii põl­lu­le min­na kui rah­va et­te tul­la. Iga ta­lu juu­res olid mams­lid, kes said ka mõi­sas tööd. Nai­sed, kes olid saa­nud mõi­sa pe­su­pe­si­jaks või köö­gi­töö­le, käi­sid rin­gi liht­sas, kuid sa­me­ti­ga kau­nis­ta­tud rõi­vais. Ka mõi­sa­rah­vas kan­dis sel ajal pal­ju sa­me­tit, kos­tüü­mi­del olid uh­ked kuld­sed ke­tid, mis näi­ta­sid sei­sust, kos­tüü­mi juur­de kuu­lus ka ra­ha­kott. Pruut sai oma pul­mas kan­da kroo­ni. Ül­le Ko­ger­ma­ni sõ­nul oli­gi pulm pruu­di elus üks ere­da­maid het­ki, sest kes­kaeg­se nai­se elu ei ol­nud ker­ge.

Es­to­niast olid mõi­sa­kul­tuu­ri­päe­va­le too­dud veel kos­tüü­mid oo­pe­rist „Pa­dae­mand“, neid või­sid soo­vi­jad proo­vi­da ja las­ta end neis pil­dis­ta­da.

Teat­ri­kos­tüü­mi­des esi­ne­sid mõi­sa­kul­tuu­ri­päe­val ka Roc­ca al Ma­re koo­li ja muu­si­ka­koo­li õpe­ta­jad ning vi­list­la­sed – esi­ta­sid muu­si­ka­li­se eten­du­se „Ei ole mi­da­gi uut siin päi­ke­se all ehk pil­di­ke­si mõi­sae­lust“. Sel­le pa­ni spet­siaal­selt mõi­sa­kul­tuu­ri­päe­vaks kok­ku sa­ma koo­li õpe­ta­ja Han­na Ren­ter. Ani­ja mõi­sa prog­ram­mi­juht Kad­ri Raud­ki­vi sel­gi­tas, et pä­rast se­da, kui juu­nis eten­da­sid Roc­ca al Ma­re koo­li õpi­la­sed, õpe­ta­jad ja vi­list­la­sed Ani­ja mõi­sas muu­si­ka­li­se la­vas­tu­se „Kih­lus mõi­sas“, tek­kis sel­le au­to­ril Han­na Ren­te­ril soov pan­na kok­ku eten­dus ka Ani­ja mõi­sa­päe­va jaoks.

„Saime ini­mes­telt vä­ga pal­ju kii­du­sõ­nu, et see eten­dus so­bis meie mõi­sa­päe­va­le vä­ga häs­ti. Sa­ma selts­kond te­gi päeva jooksul här­ras­te­ma­ja eri tu­ba­des ka väi­ke­seid st­see­ni­ke­si – laul­sid ja esi­ta­sid teat­raal­seid kes­kus­te­lu­sid,“ lau­sus Kad­ri Raud­ki­vi.

Mõi­sa­kul­tuur­päe­val esi­nes veel laul­ja Triin Lel­lep. Tal­lin­na Lin­nae­lu­muu­seum tut­vus­tas kes­kaeg­seid män­ge. Ai­das vest­le­sid tee­mal „Hää on härra leiba süüa… Mõis ja mõisnikud rahvapärimuses” Kehra gümnaasiumi ajalooõpetaja Raimo Jõerand ja folklorist Marju Kõivupuu. Peamiselt arutleti, kuidas on eestlaste suhtumine mõisa ja mõisnikesse aja jooksul muutunud.

Koos mõisakultuuripäevaga toimus mõisapargis pärtlipäeva laat. Kohal olid 35 müüjat, müü­di peamiselt käsitööd ja toi­du­kraami.