
„Sel aastal oleme pidanud likvideerima nii palju kassikolooniaid, et meie eelarve on lõhki,“ tõdeb Anija valla majandusspetsialist TÕNU KIRVES.
Anija valla tänavuses eelarves on hulkuvate loomade püüdmiseks 5000 eurot. Esimeste suvekuudega on see kahekordselt ületatud – kulunud on üle 10 000 euro.
„Panime alles käima uue bussiliini. Selle raha eest, mis on tulnud kulutada hulkuvatele kassidele, saaks buss nädalas veel mõne päeva sõita. Või saaksime tõsta abiõpetajate töötasu,“ märgib majandusspetsialist Tõnu Kirves.
Vallavalitsus on saanud elanikelt teateid kodututest kassidest Kehrast, Alaverest, Vikipalust, Soodlast, Ülejõelt, Paasikult. Majandusspetsialist on kindel, et neid on ka mujal, kõikjalt pole vallavalitsusega ühendust võetud, inimesed on seni talunud. Sellest hoolimata on tänavu tulnud püüda erakordselt palju hulkuvaid kasse ja likvideerida nende kolooniaid.
„Sageli teatakse ühest-kahest kodutust kassist, aga kui püüdmiseks läheb, saadakse neid kätte palju rohkem,“ ütleb ta.
Ainuüksi Tamme tänavalt Kehras püüti ajavahemikul 12.-17. juuni kinni 14 kassi, palju on neid olnud ka Turu tänaval, Kooli tänava kahe kortermaja juures Kehras.
Vallavalitsusel on leping Tallinnas tegutseva MTÜga Loomade Hoiupaik, kes reageerib igale kutsele kiiresti, kohale tullakse kas samal või järgmisel päeval. Hulkuvaid kasse püütakse puuriga, sinna meelitatakse nad toidu abil: „Puuri läheb tavaliselt korraga üks-kaks kassi. Kohe ei pruugi püüdja neid kätte saada, enamasti paneb ühel päeval puurid üles ja järgmisel päeval tuleb järele.“
See teeb kasside püüdmise väga kulukaks – ühe sõidukilomeetri eest tuleb maksta 53 senti. Tõnu Kirves toob näite, et ainuüksi juulikuus tuli vallal hoiupaigale sõidukulude eest tasuda rohkem kui 600 eurot. Lisaks sellele maksab kasside püüdmine, nende testimine, parasiiditõrje, vaktsineerimine, päevahoid ning ka eutaneerimine, kuna suurem osa kasse pärast 14 päeva möödumist pannakse nii-öelda magama. Vallavalitsusele saadetud arvetest on näha, et ühele Anija vallast püütud kassile on tehtud kulutusi 105, teisele 150, kolmandale isegi 165 euro eest. Kõik need tuleb tasuda vallaeelarvest, välja arvatud juhul, kui kassile läheb järele omanik. Seni varjupaika viidud 56 kassist on niisuguseid olnud vaid viis.
„Juunikuus maksime vallast püütud hulkuvate kassidele hoiupaigas tehtud protseduuride eest 2000 eurot,“ lausub majandusspetsialist.
See on enamasti kulu loomade eest, kelle elupäevad on nagunii juba loetud.
Hulkuvaid kasse ei tohi toita
Kuna vallale esitatud arved kassiprobleemi lahendamiseks on tänavu olnud väga suured, on Tõnu Kirvese sõnul üks võimalus suurendada järgmisel aastal hulkuvate loomade püüdmiseks mõeldud rahasummat, teine püüda hakata probleemi teket ennetama.
„Loodame olukorda parandada ennetavate meetmetega. Ilmselt tuleb tõsta inimeste teadlikkust ja vastutustunnet. Koduloomi võetakse sageli kergekäeliselt, nad jäetakse steriliseerimata, lastakse omapäi tänavale, kus nad paljunevad,“ arvab ta.
Vallaametnik jutustab, et sageli armastavad just vanemad inimesed panna kodututele kassidele välja kala, piima vorsti. Tegelikult seda teha ei tohiks: „Inimestel on komme, et mingi aja toidavad kodutuid loomi, kuid siis tüdinevad sellest, loomad hakkavad neid häirima, sest poegivad sageli, ning inimesed pöörduvad vallamajja. Kuid poegib eelkõige kass, kes on hästi toidetud. Selline kass võib aastas anda isegi kolm-neli pesakonda.“
Ta lisab, et kõikjal vabalt ringiliikuvad kassid häirivad ka teisi elanikke, kuna kräunuvad, tapavad linde, rikuvad vara, teevad oma hädasid laste liivakastidesse. Seetõttu ei tohi ka lemmiklooma omanikud oma kassidel lasta väljas vabalt ringi joosta – Anija valla koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja järgi ei või nad hulkuda avalikus ruumis ega teiste inimeste eraterritooriumil. Omaette mure on suvilapiirkondadega, kust talveks tagasi korteritesse kolivad inimesed, jätavad kassid maha.
„Kaalume, kas teha kasside kiibistamine kohustuslikuks. Sel juhul on võimalik tuvastada, kas vabalt ringi hulkuval kassil on omanik. Kaalume ka seda, et toetada omanikke kasside steriliseerimisel ja kiibistamisel, ehk aitab see edaspidi hulkuvatele kassidele tehtud kulutusi vähendada ning saame selle raha eest teha vallaelanike jaoks midagi olulisemat,“ lausub Tõnu Kirves.





