
Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetaja KAJA PIIRFELDT oli üks kolmest aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominendist.
Pühapäeval, 14. oktoobril kuulutati Estonia kontserdisaalis välja Eesti tänavused aasta õpetajad. Parimaid valiti 9 kategoorias, anti välja ka elutööpreemia ning tunnustati rahvusvahelistel konkurssidel edukaid õpilasi ja parimat juhendajat. Aasta õpetaja igas kategoorias kuulutati välja 3 nominenti, kelle oli finalistide ehk maakondade parimate hulgast valinud riiklik komisjon. Esmakordselt said laureaadid 10 000eurose preemia.
Harjumaalt üheski kategoorias õpetajaid nominentide hulka ei pääsenud, kuid aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominent oli Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetaja Kaja Piirfeldt, kelle kodu on Anija valla Lilli külas, kus ta peab loomakasvatustalu.
Kaja Piirfeldti esitasid aasta õpetaja tiitlile tema õpilased. Nad põhjendasid, et mullu oma kooli aasta töötajaks valitud õpetaja pühendab õpilastele palju aega, õpetab vastutust ja vabadust, käib õpilastega kutsevõistlustel, nakatab eeskujuga. Põllumajandusettevõtjana on ta viinud kooli õppefarmi Eesti parimate hulka, propageerib kodumaist toidutootmist ning põllumehe ameti väärtustamist.
„Kaja on niivõrd hinnatud, et paljud täiskasvanud õpilased on farmipraktikal rääkinud – tulevad just tema loengute pärast end täiendama,“ kirjutasid õpilased.
Õpetajageeniga loomakasvataja
„Õpetamine on mind ennast tohutult arendanud,“ ütleb Kaja Piirfeldt, kes peab end eelkõige siiski talupidajaks ja ettevõtjaks.
Tema OÜ-l Remmelgamaa on Lillis 80 lüpsilehma ja 60 noorlooma, kuid kari suureneb ja otsitakse võimalusi arendada tootmist veel efektiivsemalt ning looma- ja töötajasõbralikult.
Niinimetatud õpetajageen on Kaja Piirfeldti arvates tal ilmselt alati olnud, kuid mõte sai konkreetsemaks kümmekond aastat tagasi, kui kursusejuhendaja Järvamaa kutsehariduskeskusest ütles: „Mina kujutan Sind õpetajana ette küll.“ See jäi meelde ning kui Kaja Piirfeldt sai neli aastat tagasi teada, et kutsepedagoogi eriala on võimalik omandada ka Tallinnas ja kaugõppes, mõtles proovida.
„Mul puudus igasugune kokkupuude õpetamisega, mis andis sisseastumisel päris palju lisapunkte, jäin joone alla. Kuid olin selleks ajaks juba pähe võtnud, et pean õpetajaks saama. Õnneks keegi loobus ja sain soovitud erialale,“ meenutab ta.
Kaja Piirfeldt spetsialiseerus loomakasvatusele. Selle õpetamiseks ei ole Eestis palju valikuid – kas Järvamaa kutsehariduskeskus või Olustvere teenindus- ja maamajanduskool: „Esimesel ülikooliaastal läksin Järvamaale vaatluspraktikale ja endised õpetajad kutsusid kohe tööle. Teisel aastal andsin prooviks esimesed 130 loomakasvatusega seotud tundi. Pärast seda sai minust osalise koormusega kutseõpetaja.“
Kolm põhilist ainet, mida ta õpetab, on veiste hooldamine, veiste tervishoid ja veiste taastootmine. Aastas on tal umbes 200 õpilast, nende hulgas ka täiskasvanud tasemeõppijad ning need, keda juhendab töökohtades.
„Õpetan seda, mida olen loomakasvatajana kogenud ja pean oluliseks. Alus on muidugi õppekava, aga kuidas õpetada ja millele pöörata rohkem tähelepanu, on suuresti õpetaja enda otsustada.“
Nomineerimisel toodi välja, et Kaja Piirfeldt kasutab õpetajatöös huvitavaid ja motiveerivaid õppemeetodeid. Ta selgitab, et ülikoolis õpetati – inimene suudab rutiinsel tegevusel tähelepanu hoida kuni 20 minutit: „See on üks aluspõhimõtetest, mida loenguid läbi viies järgin. Püüan õpilasi pidevalt aktiviseerida, et tund poleks loeng, vaid arutelu, tegevused vahelduvad.“
Õpetaja teine põhimõte on – õppija võtab oma õppeprotsessi eest vastutuse, ei oota, et keegi ta „targaks teeb“. Ta usub, et see loob eelduse õpilastes algatusvõime ja ettevõtlikkuse kujunemiseks.
„Praegused noored vajavad võistlusmomenti, eduelamust, kiiret tagasisidet. Seetõttu teen palju võistlusi ning püüan teooria kinnistada aktiivtöö võtetega. Teeme õppevideoid, lahendame temaatilisi ristsõnu, mõistekaarte, viime läbi mälumänge, teeme pantomiime,“ jutustab Kaja Piirfeldt.
Eelmisel sügisel osales ta õpilastega Euroopa põllumajanduserialade õppuritele mõeldud rahvusvahelisel Agroolümpial: „Kui sellest võimalusest kuulsin, ja sain teada, et meie kooli õpilased esimesel korral ei osalenud, ütlesin, et olen valmis nendega sinna minema. Läksimegi ja võitsime 19 osalenud riigi hulgas 2. koha.“
Kuna ta on koolis töötanud alles mõned aastad, oli Kaja Piirfeldti jaoks mullu üllatus, et oma kooli õpilased ja töötajad valisid ta kooli aasta töötajaks. Ta oletab, et tunnustuse põhjus on suhtumises – ta austab õpilasi ja püüab neid toetada, märgata, kui neil on mure: „Olen ise pidanud kogema koostööpartneri psühhoterrorit ning tean hästi, et see võib olla ka tugeval täiskasvanul ääretult keeruline taluda, seetõttu pööran suurt tähelepanu sallivuse arendamisele ning kaasõpilaste märkamisele-toetamisele.“
Finalistid ka TIINA BENDER ja TOOMAS TANNE ning aktiivse projektitöö kool Kuusalus
Harjumaa hindamiskomisjon esitas aasta õpetaja finalistideks maakonna kandidaatidena teiste seas Kuusalu keskkooli õpetaja Tiina Benderi ja Kehra gümnaasiumi õpetaja Toomas Tanne.
Matemaatikaõpetaja Tiina Benderi esitas aasta gümnaasiumiõpetaja tiitlile Kuusalu kool. Märgiti, et Tiina Benderi tööd hinnatakse nii koolis kui maakondlikul ja riiklikul tasemel – tema viimatine riiklik tunnustus oli professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal, mida antakse silmapaistvate teenete eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.
Tehnoloogiaõpetaja Toomas Tanne seadis aasta põhikooli aineõpetajaks üles Kehra gümnaasium. Põhjendati, et üle 30 aasta Kehra koolis töötanud vilistlane on pühendunud ja autoriteetne, loova mõtlemisega õpetaja, kelle innustaval juhendamisel valmivad eri keerukusastmega praktilised esemed alates pliiatsihoidjatest kuni lillepostamentide ja taburettideni.
Aasta haridusasutuse tegu oli Harjumaalt Kuusalu keskkooli aktiivne projektitöö liikuma kutsuvas koolis. Projektitöö eestvedajatena nimetas kool õpetajaid Piia Palge-Lepikut ja Saima Kallionsivu. Mitu Piia Palge-Lepiku algatatud projekti on saanud rahvusvahelise tunnustuse: projekti „Move2Learn, Learn2Move“ eest võitis 11. klass auhinnareisi Horvaatiasse, Erasmus+ koostööprojekt „Väärtused – aktiivse kodaniku olemus“ sai 2017. aastal Euroopa kvaliteedimärgi. Saima Kallionsivu juhendab koolis kolme näiteringi, kes on tänavu olnud edukad nii Harjumaa kui vabariiklikul kooliteatrite festivalil.
Aasta õpetaja elutööpreemia 77 kandidaadi seas oli ka Raasiku põhikooli endine direktor Kadri Viira.
Aasta õpetaja tiitlile esitati Harjumaalt kokku 97 üksikkandidaati ning 6 haridusasutuse aasta tegu.
Anija vallast esitati lisaks Toomas Tannele aasta põhikooli aineõpetajaks Heiko Kraubner, aasta gümnaasiumiõpetajaks Kati Lillemets ning aasta klassijuhatajaks Leo-Kaupo Kivirand. Kõik nad töötavad Kehra gümnaasiumis.
Kuusalu vallast seati üles veel Kuusalu keskkooli õpetajad Hegne Kibuvits ja Tiina Lõbu aasta klassiõpetaja tiitlile, aasta hariduse sõbraks Taimi Torm Kuusalu lasteaiast.
Raasiku vallast esitati aasta klassiõpetajaks Külli Saupõld Aruküla põhikoolist, aasta klassijuhatajaks Heli Karu, põhikooli aineõpetajaks Tiia Kroonmäe ja aasta õppeasutuse juhiks Kadri Viira Raasiku põhikoolist ning aasta lasteaiaõpetajaks Katrin Priivits Aruküla lasteaiast.
Loksa gümnaasiumist seati üles Eve Jürgens aasta klassiõpetajaks, Linda Kask aasta gümnaasiumiõpetajaks, Maie Itse aasta põhikooli aineõpetajaks, Valvi Joaväli aasta õppeasutuse juhiks ning Olga Trubotšev Loksa lasteaiast aasta lasteaiaõpetajaks.




