Anija valla kauni kodu konkursi tiheasustuse kategooria võitjad INGE ja RINALDO VILBIKS on teinud oma koju iluaia ning purskkaevu.
Inge ja Rinaldo Vilbiksi kodu Anija vallas Alaveres on saanud tunnustust mitmetelt konkurssidelt. Vallavalitsus on neid esitanud maakondlikule kauni kodu konkursile, kus saadud auhinnalisi kohti. Viimati nopiti esikoht suve alguses Anija valla kodukonkursil.
Perenaine Inge Vilbiks on suur aiahuviline ning MTÜ Anija Aiaring juhatuses. Ta lausus, et tiitlite nimel pole nad abikaasaga aias midagi teinud, kõik on sündinud iseendale ning praktilisest vajadusest lähtuvalt.
Maja ümber on arvukalt lillepeenraid, purskkaev, tarbeaed, aiakaunistustega kujundatud nurgakesed ning avaralt muru.
Inge Vilbiks rääkis, et on majas elanud 31 aastat, enne seda oli kodu Alavere kortermajas: „Maja oli KEKi tüüpprojekt, selliseid on siin kolm tükki järjest. Meile pakuti maja ning kuigi alguses tundus, et kas on mõtet korterist ära tulla, pole otsust siiani kahetsenud.”
Varem oli maja ümber õunapuuaed: „Õunamahlategu oli alati kindel. Pojad kasvasid aga suureks ning lehtede riisumine, õunte korjamine muutus väga tüütuks. Oli küll veidi kahju, kuid langetasime otsuse puud maha võtta.”
Likvideerida otsustasid nad ka loomalauda, kus kunagi pidasid lehmi.
Inge Vilbiks lausus, et esialgu ei osanud ta iluaeda kuidagi rajama hakata: „Laiutasin käsi, ei teadnud, mida ette võtta. Õnneks tuli Alaverre elama andekas aednik Helve Vaarmann, kes aitas nõu ja jõuga. Käisime puukoolides ning kogusime inspiratsiooni. Mina taimeliikidest suurt midagi ei tea ning neid väga palju ei soovigi, tahaks rohkem muru, et lapselastel oleks hea joosta.”
Maja kõrval on pererahva bussipark – koos tegutsevad nad bussifirmas Rinaldo Reisid, mis varem tegeles Anija vallas õpilasliinide teenindamisega, nüüd teeb ainult tellimusreise.
Talvel töötab Inge Vilbiks Alavere põhikoolis, suvel võtab suure aja aiaring: „Talvel koolitame end teoreetiliselt, suvel reisime ja külastame erinevaid aedu. Kõrva taha saab panna kasulikku infot, eriti just roosikasvatuse alal. Mürgid ja väetised on keeruline teema, ega asjata seda koolis õpita.”
Aias nokitseb ta peaaegu iga päev: „Tegelikult ongi õige vähehaaval teha. Suure hoole võtavad lilled – petuunia on õrn vihmale ja temperatuurile, igal hommikul korjan närtsinud õietutte. Roos torkab ja paneb kiruma, kuid see käib asja juurde.”
Midagi eksootilist perenaise sõnul aiast ei leia – kõige haruldasemad on must leeder ning äädikapuu.
Väga hea meel on tal oma ürdikasti üle, mille võitis Anija kevadkonverentsil loosiga, kasti on teinud Jüri Lillsoo. Üritidest kasvatab ta nii tšillitaime kui salatipeeti ning lausub, et on hakanud toiduvalmistamisel üha rohkem ürte kasutama: „Peab julgelt üritama, see on huvitav tegevus. Pealegi on ürdikast terrassil imekena, ei pea hommikul aiamaale jooksma, vaid saab minna kasti juurde toasussides.”
Kauni aia säilitamisele on perenaise sõnul kaasa aidanud tänava musta katte alla panek paar aastat tagasi: „Aastaid soovisime ja rääkisime, et oleks vaja musta katet. Suvel oli aias tohutu tolm, mis lendles ja kleepus igale poole. Tore näha, et nii Alavere kui kogu Anija vald muutub järjest kenamaks. Lilled ja haljastus ei maksa eriti palju, kuid teevad elukeskkonna palju meeldivamaks.”
