Ala­ve­res ava­ti Bal­ti­maa­de üks kõr­ge­maid vil­ja­kui­va­teid

„Ala­ve­re on nüüd Ees­ti kui­va­ti­pea­linn,“ mär­kis tu­lun­du­sü­his­tu Al­var MÜ juht JAA­NUS KA­LEV uue kui­va­ti ava­mis­peol.

TÜ-l Al­var MÜ on Ala­ve­re kü­las nüüd kok­ku 6 vil­ja­kui­va­tit. Viis on ehi­ta­tud krun­di­le, ku­hu esi­me­se ra­jas 1845. aas­tal pa­run Un­gern-Stern­berg. Uus, mis on Ees­ti, aga tõe­näo­li­selt ka Bal­ti­ku­mi kõi­ge kõr­gem vil­ja­kui­va­ti, pan­di püs­ti prae­gu­sest te­ra­vil­ja­komp­lek­sist tei­se­le poo­le teed, kus va­rem oli tank­la. 40 meet­ri kõr­gu­ne kui­va­ti suu­dab kui­va­ta­da 90 ton­ni vil­ja tun­nis. Kui­va­ti juur­de kuu­lu­vad 4 ma­hu­tit mär­ja ja 6 kui­va vil­ja jaoks. Iga mär­ja vil­ja pun­ker ma­hu­tab 500 ning kui­va vil­ja pun­ker 900 ton­ni vil­ja.

„Ala­ve­re kui­va­ti teeb eri­li­seks, et nii väi­ke­se­le ala­le on su­ru­tud kok­ku suur võim­sus. Et sea­da se­da­võrd suur toot­lik­kus üles pii­ra­tud ala­le, tu­li ehi­ta­da kõr­gu­ses­se. Sel­le ee­lis on, et lärm ha­jub ära ega häi­ri kü­la­rah­vast,“ sel­gi­tas Al­va­ri­le kui­va­ti müü­nud Ar­go Lui­de ASist Dot­nu­va Bal­tics.

Ala­ve­re kui­va­ti ra­ja­mi­ne läks maks­ma 2,2 mil­jo­nit eu­rot. Al­var sai Maae­lu Eden­da­mi­se Sih­ta­su­tu­se (MES) kau­du soo­dus­tin­gi­mus­tel lae­nu, 500 000 eu­ro­ga on lu­ba­nud toe­ta­da PRIA.

Kui­va­ti käi­vi­tas mi­nis­ter
Ala­ve­re uue kui­va­ti ava­mis­peol möö­du­nud ree­del, 3. au­gus­til, osa­les maae­lu­mi­nis­ter Tar­mo Tamm, kut­su­tud olid kui­va­ti val­mi­mi­se­le kaa­sa ai­da­nud et­te­võt­ted, koos­töö­part­neid ja ko­ha­li­kud põl­lu­me­hed. Kõik kü­la­li­sed said vil­ja vas­tu­võ­tu­ruu­mi si­se­ne­des väi­ke­se ko­ti­ke­se. Esi­me­se­na puis­ta­sid neist vil­ja vas­tu­võ­tu­ko­lus­se mi­nis­ter Tar­mo Tamm, TÜ Al­var MÜ juht Jaa­nus Ka­lev ning kui­va­ti­te müü­ja esin­da­ja Ar­go Lui­de, see­jä­rel pa­lu­ti sa­ma te­ha kõi­gil kü­la­lis­tel. Kui Jaa­nus Ka­lev ja Ar­go Lui­de olid sel­gi­ta­nud vil­ja tee­kon­da ala­tes vas­tu­võ­tust ku­ni kui­va­ta­misp­rot­ses­si lõ­pu­ni, käi­vi­tas mi­nis­ter kui­va­ti ar­vu­ti­hii­re kli­ki­ga. Õh­tu­juht Ur­mas Vai­no tea­tas, et sel­le­ga on uus komp­leks ava­tud.

Mi­nis­ter Tar­mo Tamm mär­kis, et põl­lu­ma­jan­dus on Ees­ti üks suu­re­maid või­ma­lu­si.

„Võib-ol­la mõ­ni nüüd mui­gab, sest meil on põud ja eel­mi­sel aas­tal upu­tas. Kuid kui aas­ta lõ­pus tee­me ar­ves­tu­si, ole­me kok­ku­võt­tes plus­sis. Ja kui me ei usuks sel­les­se, po­leks ka siin Ala­ve­res se­da ava­mist,“ lau­sus ta.

Tar­mo Tamm kii­tis, et Ees­ti põl­lu­me­hed on tub­lid in­ves­tee­ri­jad: „Kui Ala­ve­res ava­me Bal­ti­ku­mi ühe mood­sa­ma te­ra­vil­ja­kui­va­ti, siis Ima­ve­res on vars­ti rap­si­te­ha­se ava­mi­ne. Mõ­le­ma pu­hul on vä­ga po­si­tiiv­ne, et se­da tee­vad põl­lu­me­hed koos. Need, kes in­ves­tee­ri­vad, mõt­le­vad tu­le­vi­ku pea­le. Ma olen veen­du­nud, et Ees­ti põl­lu­ma­jan­dust oo­tab ees suu­rem tõus. Oo­ta­me sel­le ära.“

TÜ Al­var MÜ juht Jaa­nus Ka­lev mär­kis, et na­gu Tal­lin­na linn, ei saa ka üks kui­va­ti ku­na­gi pä­ris val­mis, ala­ti on mi­da­gi täius­ta­da, are­ne­da. Ta tä­nas es­malt oma ühis­tu me­hi And­res Grent­si, Er­vin San­de­rit, Mar­tin-Mar­gus Pos­ti, Va­hur Nok­ku­rit ja And­rus Ni­lis­kit, kel­le­ga koos võe­ti et­te uue kui­va­ti ra­ja­mi­ne ning pan­di­ti sel­leks ka isik­lik­ku va­ra. Tä­nu­mee­ned an­dis ühis­tu juht ka kui­va­ti tar­ni­nud Dot­nu­va Bal­ti­cu ning ehi­ta­ja­te esin­da­jai­le – be­too­ni­tööd te­gi OÜ Map­ri Ehi­tus, kõr­ged me­tall­tor­nid ehi­tas OÜ Ofi Const­ruc­tion.

„Ofi Const­ruc­tio­ni näol on te­gu oma val­la et­te­võt­te­ga,“ tea­tas ta.
Veel tä­nas Al­va­ri juht ehi­tus­jä­re­le­val­vet, kui­va­tit kre­di­tee­ri­nud pan­ka ja ME­Si, suu­ri­maid vil­ja­tar­ni­jaid ASi Bal­tic Ag­ro ja ASi Scan­dag­ra Ees­ti ning tei­si part­ne­reid, kes oma­kor­da tä­na­sid Al­va­rit hea koos­töö eest. Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam tun­nus­tas: „Ani­ja val­la me­hed on tei­nud aja­lu­gu. Tä­na ole­me tun­nis­ta­jad, et val­la ka­he­le suu­re­le maa­mär­gi­le, Keh­ra te­ha­se­le ja Ani­ja mõi­sa­le, on li­san­du­nud kol­mas – Ala­ve­re kui­va­ti.“

Kaks aas­tat eel­tööd
Al­var loo­di 1992. aas­tal Ala­ve­re kol­hoo­si vil­ja­kui­va­ti baa­sil. Esial­gu teh­ti ka põl­lu­töid, pa­ku­ti kül­va­mi­se-künd­mi­se ja vil­ja­võ­tu­tee­nu­seid.

„Lii­ga pal­ju eri­ne­vaid as­ju kva­li­teet­selt te­ha ei saa,“ tõ­des Jaa­nus Ka­lev, kes õp­pis Al­va­ri loo­mi­se ajal põl­lu­ma­jan­dust Sak­sa­maal ning tu­li mõ­ne aas­ta pä­rast ühis­tu te­gev­ju­hiks.

Järk-jär­gult ha­ka­ti spet­sia­li­see­ru­ma te­ra­vil­ja­le ning nüüd pa­ku­tak­se kui­va­ta­mi­se kõr­val ka sel­le hoius­ta­mi­se, sor­tee­ri­mi­se ja pa­ken­da­mi­se tee­nust.

Äs­jaa­va­tud kui­va­ti on Al­va­ril kuues. Se­ni­ses­se komp­lek­si on 26 aas­ta jook­sul püs­ti­ta­tud 5 kui­va­tit: „1992 ehi­ta­si­me Soo­me abi­ra­ha­de toel kaks esi­mest. Siis olid ma­hud väi­ke­sed, 3 ton­ni vil­ja hek­ta­rilt oli ju­ba hea saak. Nüüd loe­tak­se heaks saa­giks 6-7 ton­ni hek­ta­rilt, väi­ke­sed ta­lu­ni­kud on tu­rult ka­du­nud ja kes on jää­nud, on tun­du­valt suu­re­ne­nud.“

Ku­na tel­li­mus­te arv muud­kui kas­vas ja Al­var sai põl­lu­mees­telt riiel­da, et ei võ­ta nen­de vil­ja kui­va­ta­da ning po­tent­siaal­ne ra­ha jäi saa­ma­ta, ha­ka­ti paar aas­tat ta­ga­si mõt­le­ma uuest kui­va­tist.

„Konk­reet­sem vi­sioon hak­kas tek­ki­ma um­bes pool­teist aas­tat ta­ga­si. Põ­hi­li­selt aru­ta­si­me kol­me­ke­si – And­res Grents, Er­vin San­der ja mi­na. Käi­si­me möö­da Ees­tit ja ka Lä­tis-Lee­dus kui­va­teid vaa­ta­mas. Te­gi­me pa­be­ril joo­ni­seid, proo­vi­si­me uut kui­va­tit ma­hu­ta­da ka se­ni­se­le ter­ri­too­riu­mi­le, kuid seal po­leks lo­gis­ti­ka toi­mi­nud. Sel­le­pä­rast ot­sus­ta­si­me, et tee­me sel­le Al­va­ri oman­du­ses ole­va­le en­di­se ben­sii­ni­jaa­ma kin­nis­tu­le. Kui­va­ti sai vä­ga kõr­ge, sest ma­da­la­ma pu­hul olek­sid sel­li­se võim­su­se pu­hul tul­nud krun­di­pii­rid vas­tu,“ ju­tus­tas Jaa­nus Ka­lev.

Esi­me­ne ehi­tus­koo­so­lek oli mul­lu no­vemb­ris, kopp läks maas­se jaa­nua­ri al­gu­ses: „Pal­ju sai vaiel­dud ja hal­le juuk­seid on kõ­vas­ti roh­kem, kuid usun, et la­hen­dus sai vä­ga hea.“

Kui­va­ti ja ele­vaa­to­rid me­tal­list tük­ki­dest kok­ku mon­tee­ri­nud OÜ Ofi Const­ruc­tion juht And­rus Olesk rää­kis, et see on vii­ma­sel ajal ehi­ta­tud Ees­ti esi­me­ne te­ra­vil­ja­komp­leks, mis val­mis täh­taeg­selt. Ta kii­tis oma töö­me­hi, Ala­ve­re kui­va­ti juu­res töö­tas neid küm­me­kond. 15kord­se ma­ja kõr­gu­ne kui­va­ti pan­di püs­ti 10 päe­va­ga: „Siin oli 20 re­ka­täit me­tal­li. Ele­men­did te­gi­me en­ne Al­va­ri hoo­vi peal val­mis ja siis tõst­si­me suur­te kraa­na­de­ga kok­ku. See oli kee­ru­li­ne, küm­ne­ton­ni­sed sead­med tu­li tõs­ta 30 meet­ri kõr­gu­se­le. Töö on vä­ga täp­ne, 40meet­ri­ne ele­vaa­tor to­hib ko­gu pik­ku­se pea­le ol­la vaid 2 sen­ti­meet­rit loo­dist väl­jas. Nii täp­selt ei ehi­ta­ta üh­te­gi ma­ja.“

Uue kui­va­ti jõud­lus on suu­rem, kui Al­va­ri se­ni­sel viiel kui­va­til. Jaa­nus Ka­lev kõ­ne­les, et nendes on plaan ha­ka­ta käit­le­ma pea­mi­selt ma­he­te­ra­vil­ja, ta­va­te­ra­vil­ja­ko­gu­sed suu­na­tak­se uu­de komp­lek­si: „Uus on se­nis­te kui­va­ti­te­ga võr­rel­des na­gu öö ja päev. Se­da saab juh­ti­da ja jäl­gi­da dis­tant­silt, kui te­kib tõr­ge, seis­ka­vad kont­rol­le­rid lii­nid au­to­maat­selt. Kui­va­ti ei te­ki­ta he­li­reos­tust ega ka füü­si­list reos­tust, peal on mü­ra­sum­mu­tid ja tol­mu­püü­du­rid.“