Aidake päästa Kehra rehehoone!

1045

Kehras Keskuse tänav 3 oleval rehehoonel on aukartustäratav ajalugu. Tuntud harrastusajaloolase Valdo Prausti uurimuse alusel asus täpselt samal kohal juba vähemalt 318 aastat tagasi samuti rehehoone, mis oli tõenäoliselt puithoone. Praeguse maakivist ehitatud hoone vanus on umbes 140 aastat.

Nüüdseks on kahjuks omaaegse rehehoone tulevik ebaselge. Vallal oli juba mõte ja otsus see hoone lammutada. Alguski oli juba tehtud! Tänaseks on hoone lammutamine õnneks peatatud. Vald otsis sobivat ettepanekut (koos äranäidatud rahastamise allikaga), milliseks otstarbeks nimetatud rehehoonet edaspidi kasutada saaks. Kahjuks laekus vallavalitsusele vaid üks ettepanek, mis pärines allakirjutanult.

Seoses Anija Mõisa ja Kehra jaamahoone rekonstrueerimise vajadusega tuleb valla selgitust, et lähiaastatel täiendavate sarnaste hoonete rekonstrueerimiseks rahalisi vahendeid valla eelarvest ei leia, lugeda põhjendatuks. Seetõttu tegin ettepaneku rekonstrueerida endine rehehoone kaas­aegseks taluturu hooneks, kus ehitamise rahastuseks kasutaksime peamiselt rahvaosakute põhimõtet. Selleks tuleks luua ühistu, kus oleksid liikmeteks rahvaosakute kaudu eelkõige talutooteid (lihast ja piimast kuni juur- ja puuviljadeni välja) tootvad talunikud ja ka neid talutooteid ostvad elanikud. Sellisel lihtsal viisil arendati Eesti Vabariigi algaastatel edukalt meie maamajandust ja selliselt saaks seda teha ka praegu. Seejuures rahvaosak ei ole annetus turuhoone ehitamiseks, vaid osak, mida saab edaspidi ka edasi müüa s.o oma raha edukas investeering. Muidugi loodan ka valla osalemist ca 10% osalusega, sellega täidaks vald oma ülesannet kohaliku maaettevõtluse toetamisel. Arvestades asjaolu, et selle endise rehehoone väärtuseks valla bilansis on praegu 0 krooni, on vald lubanud selle hoone loodavale ühistule anda tasuta ja samas vedada sinna ka kommunikatsioonid (vesi ja kanalisatsioon) ning abistada ühistut parkla rajamisel.

Sellise taluturu suur vajadus, kust lisaks võiks saada ka kohalike meistrite mitmesuguseid (puit, metall jms) käsitöötooteid, on meile kõigile ilmselge. Veel enam – selleks on lausa karjuv vajadus. Teadaolevalt peame praegu suure osa oma toidukaupadest ostma mujalt sissetoodud kaubana, mille tootmisel on kasutatud tunduvalt rohkem mürkkemikaale kui meil toodetaval toidukaubal. Näiteks, kui meil õunte kasvatamisel Pollis pritsitakse õunapuid kuni 2 korda, siis Poolas pritsitakse õunapuid kordades rohkem (minu suusõnalisel päringul isegi 16 korda!?!). Ja mida lõunapoolsematest riikidest puuviljad toodud, seda rohkem on neid mürkkemikaalidega pritsitud. Vajadus lõunapoolsemates riikides puuvilju rohkem kahjurite ja haiguste tõrjeks pritsida tuleneb objektiivsest asjaolust, et mida lõunapoole liigume, seda rohkem on kahjurputukaliike ja ka nende aktiivsus on tunduvalt suurem. Lisame siia veel puuviljade säilitusained. Kahjuks on sama analoogia ka teiste meile imporditud toiduainetega. Eeltoodu ongi üheks olulisemaks põhjuseks, miks meil on tekkinud nii palju allergikud. Meie rahva tervis on väga halb.

Taluturu klientideks oleks eelkõige Kehra kandi rahvas, mida 2008. aasta rahvastikuregistri andmetel on 4345 inimest, mis on piirkonna küllaltki arvestatav klientuur.

Kõige eeltoodu kohta ootan teie küsimusi ja arvamusi e-posti aadressil kaarelmetsad@hotmail.com või telefonidel 515 7179 ja 608 5557. Lähemal ajal korraldan ka huvilistega kohtumisi vallamajas või kultuurikeskuses. Infot korraldatavate kohtumiste kohta loe valla infotahvlitelt ja ajalehest Sõnumitooja.

Eelmine artikkelMaastiku põleng Kolgakülas
Järgmine artikkel13aastane HEROL RIIBERG Raasikult võib pääseda Hispaania jalgpalliklubisse FC Barcelona