„Risustatakse veehoidlate kaldaalasid ja viibitakse seal, kus ei tohi, aga olukord on aastatega paremaks läinud,“ lausus Aare Niiberg, valgala koordinaator ASis Tallinna Vesi.
Aare Niibergi sõnul on Tallinna Veele kuuluvates veehoidlates suplejatega sageli mure – minnakse ujuma sinna, kuhu ei tohi, ega peeta kinni veehoidlatel kehtestatud reeglitest, mis on kõikide veehoidlate juures olevatel plakatitel täpselt ära märgitud.
„Veehoidlatel on Anija valla korraldusega kehtestatud teatud piirides sanitaarkaitseala, mis on ära märgitud ka plakatitel. Oleme inimesi ujuma lubanud kohtadesse, kus ohutu ja ilus ujumiskoht. Panime neisse paikadesse prügikastid ja hoiame ümbrust korras. Paljudesse kohtadesse aga ei tohi minna, kuid seda tehakse ikkagi“ rääkis ta.
Sanitaarkaitsealasse jääval akvatooriumil ehk veekogul on keelatud viibida vaid vahetult veehaarderajatiste ja veereguleerimissõlmede läheduses, seal viibimine võib olla ohtlik. Ülejäänud akvatooriumil on keelatud ainult mootori jõul liikuvate veesõidukite kasutus.
„Kohalikud juba enam-vähem teavad, kus käia ja kuidas käituda. Kõige suurem mure on võõrastega. Kui ilmad on soojad, aga merevesi külm, tulevad Tallinnast paljud veehoidlatesse, eriti Soodlasse kaunist loodust nautima. Võõrad sõidavad autodega sinna, kuhu ei tohiks, eirates igasuguseid liiklusmärke ja seadusi. Pahatihti jätavad nad prahti maha ja sõidavad veele nii lähedale, et autoninad on praktiliselt vees,“ ütles Aare Niiberg.
Ta rääkis, et sanitaarkaitsealal puudub kallasrada, tegelikult ei tohiks inimesed seal seaduse järgi üldse viibida, kuid seda tehakse siiski: „Murettekitav on ka kalastamine veehoidlate sanitaarkaitsealadel. Kehtib seadus, et 100 meetrit allapoole paisutust vooluveekogul on kalapüük keelatud. Meil on sildid üleval, aga paljud inimesed ei hooli.“
Aare Niibergi sõnul käiak-se kõige rohkem ujumas Soodla ja Kaunissaare veehoidlates, Aavoja veehoidlas käivad tavaliselt Kehra noored. Raudoja veehoidlat enamasti ujumiseks ei kasutata.
Ta ütles, et probleeme tekitavad eriti inimesed, kes veehoidlate ääres autosid pesevad ja remondivad.
Aare Niiberg ütles, et paljud keelumärgid ja sildid on välja pandud inimeste ohutust silmas pidades: „Veehaarde pealt käiakse tihti vette hüppamas. Kui ütled, et ei tohi, küsitakse: „Miks ei tohi?“ Ei saada aru, et see on ohtlik. Õnneks pole midagi hullu veel juhtunud. Mõtlema hakatakse aga alles siis, kui midagi halba on toimunud. Inimesed peaks endale selgeks tegema, kus ja kuidas tohib viibida. Suurem osa suve nautivaid inimesi on väga mõistliku suhtumisega, aga mõned paraku ignoreerivad kehtestatud norme ja on hoolimatud. Loodame edaspidi mõistvat suhtumist nii kehtestatud seadustesse ja lugupidamist loodusesse ning AS Tallinna Vesi töötajate poolt tehtavasse töösse.“
