Aeg­vii­dus oli Har­ju 24. maa­kait­se­päev

567
Oma rel­vi tut­vus­ta­sid Aeg­vii­dus ka NA­TO liit­la­sed Prant­su­se ar­meest.

„Võn­nu la­hin­gu või­du 100. aas­ta­päev siin Ani­ja val­las Aeg­vii­dus on vää­ri­kas tun­nus­tus oma­riik­lu­se säi­li­mi­seks ja aren­da­mi­seks,“ üt­les HO­Li ju­ha­tu­se esi­mees, Raa­si­ku val­la­va­nem AND­RE SEPP Har­ju maa­kait­se­päe­val.

Va­ra­se­ma­te plaa­ni­de ko­ha­selt pi­di Har­ju maa­kait­se­päev Aeg­vii­dus toi­mu­ma ju­ba aas­ta ta­ga­si, ku­na en­ne hal­dus­re­for­mi oli väi­ke Aeg­vii­du vald maa­kon­nas vii­ma­ne oma­va­lit­sus, kus se­da pol­nud veel pee­tud. Ees­ti 100. sün­ni­päe­va pu­hul ot­sus­ta­ti see mul­lu kor­ral­da­da suu­re­joo­ne­li­se­malt ning vii­di lä­bi Tal­lin­na lau­lu­väl­ja­kul. See­tõt­tu võõ­rus­tas Aeg­vii­du alev maa­kon­na maa­kait­se­päe­va tä­na­vu, kui möö­dus 100 aas­tat Võn­nu la­hin­gust, mi­da Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du esi­mees, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp ni­me­tas oma ter­vi­tus­kõ­nes Ees­ti Va­ba­rii­gi nur­ga­ki­viks.

Või­du­pü­hal, 23. juu­nil toi­mu­nud Har­ju 24. maa­kait­se­päev al­gas Aeg­vii­du koo­li staa­dio­nil jõust­ruk­tuu­ri­de pa­raa­di­ga, osa­le­sid Kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va liik­med, nais­ko­du­kaits­jad, noor­kot­kad ja ko­du­tüt­red, po­lit­sei- ja pii­ri­val­ve­ame­ti ning NA­TO liit­la­sük­su­sed. Rüh­mad ri­vis­tas üles Har­ju ma­le­va pea­lik ko­lo­nel­leit­nant Ee­ro Kin­nu­nen. And­re Sepp tä­nas neid kõi­ki meie rah­va tee­ni­mi­se ja jul­geo­le­ku ta­ga­mi­se eest ning õn­nit­les Või­du­pü­ha pu­hul. Ta mär­kis, et Har­ju­maalt ala­nud maa­kait­se­päe­va tra­dit­sioon on kas­va­nud üle­rii­gi­li­seks – kor­ral­da­tak­se kõi­gis maa­kon­da­des.

Staa­dio­nil sam­mu­sid pa­raa­dil osa­le­nud rüh­mad Aeg­vii­du kõ­la­kot­ta, prants­las­test liit­las­sõ­du­rid saat­sid oma mars­si lau­lu­ga. Kõ­la­ko­jas esi­ne­sid Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kol­lek­tii­vid, sõ­jaa­ja­loo klu­bi Front Li­ne Ees­ti liik­med de­monst­ree­ri­sid mund­reid ja va­rus­tust, mil­le­ga ees­ti me­hed pi­did Tei­ses maail­ma­sõ­jas sõ­di­ma. Esit­le­ti pu­naar­mees­se kuu­lu­nud Ees­ti las­kur­kor­pu­se võit­le­ja va­rus­tust, sa­mu­ti soo­me­pois­te ning hil­jem sak­sa poo­lel sõ­di­nud Ees­ti lee­gio­ni sõ­du­ri rii­deid, rel­vi ja isik­lik­ke tar­beid. Tut­vus­ta­ti ka vor­me, va­rus­tust ja rel­vi, mis on prae­gu kait­se­lii­du Har­ju ma­le­va liik­me­tel ning liit­las­tel Prant­su­se ar­mees. Oma va­rus­tust näi­ta­sid veel tä­na­päe­vas­te jõust­ruk­tuu­ri­de esin­da­jad, po­lit­sei­ni­kud ja pääs­tea­met­ni­kud.

Hu­vi­li­sed said rel­vi ka lä­he­malt uu­dis­ta­da – nii kait­se­liit, liit­las­sõ­du­rid kui Front Li­ne Ees­ti liik­med olid maa­kait­se­päe­val oma rel­vad kõi­gi­le vaa­ta­mi­seks-kat­su­mi­seks näi­tu­seks sät­ti­nud ja ja­ga­sid nen­de koh­ta sel­gi­tu­si. Oma töö­va­hen­deid tut­vus­ta­sid ka Vang­la­tee­nis­tu­se töö­ta­jad, võis käia eri­bus­sis, mil­les eral­di kamb­rid nel­ja­le kin­ni­pee­ta­va­le. Po­lit­sei oli ko­ha­le too­nud ka soo­mu­sau­to, mis on mõel­dud ra­ha ve­da­mi­seks, ning vee­ka­hu­ri, mis mu­ret­se­ti Ees­tis­se 2007. aas­tal pä­rast pronk­siööd edas­pi­dis­te mas­si­ra­hu­tus­te laia­li­aja­mi­seks. Se­ni on se­da ka­su­ta­tud vaid de­moü­ri­tus­tel, ka Aeg­vii­dus näi­da­ti, kui­das suu­re ma­si­na võim­sad ka­hu­rid vett väl­ja pais­kavad.

Front Li­ne pi­das ma­ha näi­dis­la­hin­gu, po­lit­sei kiir­rea­gee­ri­jad de­monst­ree­ri­sid, kui­das ta­ba­tak­se põ­ge­ne­nud kur­ja­te­gi­jad ning Keh­ra ko­man­do pääst­jad, kui­das liik­lu­sõn­ne­tus­se sat­tu­nud au­to kan­na­ta­nu pääst­mi­seks lah­ti lõi­ga­ta.

Anija vallavanema Riivo Noore hinnangul sai Aegviidus toimunud maakaitsepäevast osa umbes sama palju rahvast, kui käib igal talvel Aegviidus presidendi matkal, kus on 1500 osalejat: „Oletan, et maakaitsepäeval käis samuti üle tuhande inimese. Palju oli Aegviidu rahvast, aga ka mujalt me vallast ja kaugemalt.“

Maa­kait­se­päe­va lõ­pus jõu­dis Aeg­vii­tu pre­si­den­di süü­da­tud Või­du­tu­li. Oma­va­lit­sus­ju­hid vii­sid sel­le laia­li üle Har­ju­maa.

Eelmine artikkelEn­di­se töö­ta­ja kae­bust Raa­si­ku val­la vas­tu ei ra­hul­da­tud
Järgmine artikkelKeh­ra koos­tööa­ru­te­lu pea­tee­ma oli kesk­kon­na­hoid