Aeg­vii­du kool on pi­sut va­nem kui Ees­ti Va­ba­riik

„Siin olid ärk­sa­mad ini­me­sed, ava­sid koo­li va­rem, kui loo­di Ees­ti Va­ba­riik, “
mär­kis di­rek­tor TII­NA STEIN­BERG Aeg­vii­du koo­li 100. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­sel.

KÜL­LI KOP­PEL­MAA
Kui­gi koo­li 100. sün­ni­päe­va pee­ti lau­päe­val, 10. veeb­rua­ril vaid kaks nä­da­lat Ees­ti juu­be­list va­rem, on Aeg­vii­du kool rii­gist siiski mõ­ned kuud va­nem. Koo­li­pe­re tä­his­tas juu­be­lit det­semb­ris, kuid vi­list­las­te kok­ku­tu­le­kut lü­ka­ti eda­si, et pi­da­da se­da uues spor­di­saa­lis, mil­le val­mi­mist oo­ta­sid pi­ki­sil­mi ju­ba need, kes õp­pi­sid Aeg­vii­du koo­lis pool sa­jan­dit ta­ga­si. Spor­di­hoo­ne po­le siia­ni lõp­li­kult val­mis, kuid uues saa­lis sai lä­bi viia esi­me­se ak­tuse, õpi­las­te kont­serdi ja vi­list­las­te peo.

Juu­be­li­pi­du juh­tis koo­li 77. len­nu vi­list­la­ne Ta­nel Ader. Kol­lee­ge ja ko­gu koo­li­pe­ret, ka kõi­ki toe­ta­jaid, kii­tis di­rek­tor Tii­na Stein­berg: „Bill Ga­tes on öel­nud: „Kui sa ar­vad, et su õpe­ta­ja on kõi­ge kar­mim, siis oo­ta, ku­ni oled koh­tu­nud oma bos­si­ga.“ Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­jad on ol­nud just nii kar­mid, kui on va­ja, et lap­sed mõis­tak­sid – ke­da­gi ei ole või­ma­lik õpe­ta­da, vaid ise peab õp­pi­ma. See „ise“ po­le ala­ti taht­nud õp­pi­da. Sel­le­pä­rast on meil jät­ku­valt õpe­ta­jaid klas­si va­ja.“

Di­rek­tor tea­tas veel, et pä­rast mi­tu aas­tat kest­nud ot­sin­guid on Aeg­vii­du kool leid­nud en­da­le tun­nus­lau­se. See oli trü­ki­tud ka juu­be­li­peol osa­le­ja­te­le kin­gi­tud rin­na­mär­gi­le – „Väi­ke kool, soe sü­da.“

Sa­jan­di­va­nu­se koo­li õpe­ta­jaid-õpi­la­si õn­nit­le­sid Ani­ja abi­val­la­va­ne­mad Rii­vo Noor ja Mar­ge Ra­ja, Aeg­vii­du teis­te asu­tus­te ning naa­ber­koo­li­de esin­da­jad. Koo­li vi­list­la­ne Rii­vo Noor mär­kis, et õpi­tu­le­mu­si ning olüm­piaa­di­de ja sport­lik­ke tu­le­mu­si ar­ves­ta­des ei ole Aeg­vii­du kool su­gu­gi väi­ke. Ta kin­kis oma koo­li­le Aeg­vii­du koo­li­ma­jast maa­li, mil­le te­gi Keh­ra kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­ja Ok­sa­na Tkat­šen­ko.

Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal, kes mee­nu­tas, kui­das sai oma koo­li ajal Aeg­vii­du pois­telt suu­sa­ta­mi­ses „kit­li pea­le“, lau­sus: „Mul on hea meel, et ole­me saa­nud oma val­da to­re­da naab­ri. Loo­dan, et teie õpe­ta­te meid suu­sa­ta­ma ja meie õpe­ta­me tei­le kä­si­pal­li.“

Aeg­vii­du koo­li vi­list­la­ne, hi­li­sem õpe­ta­ja ning kuus aas­tat koo­li­ju­hi­na töö­ta­nud In­na-Mai Alg­ma mee­nu­tas oma koo­li­tee al­gust 1943. aas­ta sü­gi­sel, mil enda esi­mest õpe­ta­jat nä­hes ot­sus­tas, et ka te­mast saab tu­le­vi­kus õpe­ta­ja. 50 aas­tat ta­ga­si Aeg­vii­du koo­li lõ­pe­ta­nud Ma­ti Karp ju­tus­tas, et kui as­tus 1. klas­si, lu­ba­ti – teie lõ­pe­ta­te ju­ba uues koo­lis: „Nüüd on siis lõ­puks uus hoo­ne, mit­te küll koo­li­ma­ja, na­gu tol­lal lu­ba­ti, kuid spor­di­saal, ai­täh sel­le eest!“

Kool pü­sis rii­gi­kor­da­dest ole­ne­ma­ta
Sa­jand ta­ga­si, 1917. aas­ta ke­va­del loo­di Aeg­vii­dus ko­ha­li­ke mees­te al­ga­tu­sel ha­ri­dus­selts, mil­le põ­hi­li­ne ees­märk oli koo­li asu­ta­mi­ne. Amb­la ki­hel­kon­na põh­jao­sas oli ju­ba 19. sa­jan­dil mit­u ta­lu­rah­va­koo­li, kuid need kõik jäid Aeg­vii­dust kau­ge­le. Noor pa­run Ot­to Hoy­nin­gen Hue­ne an­dis koo­li­le ka­su­ta­da Mus­ta Kä­pa ja­hi­ma­ja – Aeg­vii­du prae­gu­se rah­va­ma­ja – kus alus­tas 1917. aas­ta no­vemb­ris te­ge­vust li­gi­kau­du 40 õpi­la­se­ga kool. Lap­sed ja­ga­ti et­te­val­mis­tu­se jär­gi nel­ja klas­si, 1. klas­sis õp­pi­sid koos nii 8 kui 14aas­ta­sed. Esi­me­sed õpe­ta­jad lei­ti aja­le­he­kuu­lu­tu­se pea­le – koo­li­ju­ha­ta­jaks sai Cla­ris­sa Mu­ru, esi­me­ne õpe­ta­ja oli Elf­rie­de Kask.

Ku­na ha­ri­dus­selts ei suut­nud koo­li ülal pi­da­da, võt­tis riik 1919. aas­tal koo­li oma alg­koo­li­de võr­ku. Sa­mal aas­tal os­tis Leht­se val­la­va­lit­sus pa­ru­nilt en­di­se ho­bu­pos­ti­jaa­ma, sel­les ma­jas on kool siia­ni. 1935. aas­tal teh­ti koo­li­le kolm juur­dee­hi­tust, 1995. aas­tal li­san­dus veel üks. 2004. aas­tal vär­vi­ti pu­na­ne koo­li­ma­ja kol­la­seks, re­no­vee­ri­ti saal.

100 aas­ta jook­sul on Aeg­vii­du koolis lõpetanud 91 len­du. Nelja klas­si­ga alus­ta­nud kool on kas­va­nud 9klas­si­li­seks, õpi­la­si oli pa­ri­ma­tel päe­va­del üle 200, praegu on 60. Saja aas­ta jook­sul on koo­lil ol­nud 15 juh­ti.

„Sel­les­se ae­ga ma­hu­vad Ees­ti rii­gi loo­mi­ne, va­ba­rii­gi üle­s­ehi­ta­mi­ne, sõ­da, oku­pat­sioon, taa­si­se­seis­vu­mi­ne, meie kool on ik­ka pü­si­nud,“ lau­sus prae­gu­ne di­rek­tor Tii­na Stein­berg.
Koo­li juu­be­li­peoks pi­di val­mi­ma ka ko­gu­mik Aeg­vii­du ha­ri­dus- ja kul­tuu­rie­lust, kuid trü­ki­ko­jast jõu­dis sel­leks ajaks koo­li proo­viek­semp­lar. Juu­be­li­peol sai se­da sir­vi­da ning te­ha pa­ran­du­si, raa­mat il­mub lä­hi­päe­vil.

Raa­ma­tu koos­ta­nud Jä­ne­da muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Geor­gi Sä­re­kan­no tõ­des, et kui meil pro­pa­gee­ri­tak­se prae­gu ko­da­ni­kuü­his­kon­na loo­mist, siis Aeg­vii­dus oli see ole­mas ju­ba 100 aas­tat ta­ga­si.

„Tä­nu sel­le­le on Aeg­vii­du saa­nud koo­li, raa­ma­tu­ko­gu, rah­va­ma­ja ning ko­gu oma ki­re­va kul­tuu­ri- ja ha­ri­du­se­lu,“ sõ­nas ta.