Üle sa­ja aas­ta ta­ga­si Keh­ras­se ehi­ta­tud põl­lu­ma­jan­dus­kool te­ge­vust ei alus­ta­nud

„Ise­gi poo­lel­di val­mi­s­ehi­ta­tu­na oli te­gu Keh­ra kon­ku­rent­si­tult suu­ri­ma ehi­ti­se­ga,“ mär­kis ok­toob­ris Keh­ra muu­seu­mis toi­mu­nud aja­loo­kon­ve­rent­sil har­ras­tu­sa­ja­loo­la­ne Val­do Praust.

Ta sel­gi­tas, et sai ju­hus­li­kult ar­hii­vi­ma­ter­ja­li­dest tea­da, et Keh­ras­se ehi­ta­ti möö­du­nud sa­jan­di al­gus­küm­nen­deil Lii­vi-Ees­timaa põl­lu­ma­jan­dus­koo­li ma­ja, kuid kool seal te­ge­vust ei alus­ta­nud.

Kool alus­tas Toom­peal
Aas­tal 1839 asu­ta­ti põl­lu­ma­jan­du­se aren­da­mi­seks Ees­ti­maa Põl­lu­ma­jan­du­se Selts (EPS), et mõi­sad saak­sid end põl­lu­ma­jan­du­se­ga ära majandada.

„Selt­si ees­mär­giks pee­ti Ees­ti­maa kõi­gi põl­lu­ma­jan­dus­ha­ru­de ja nen­de­ga seo­tud teh­ni­lis­te kä­si­tööa­la­de eden­da­mi­ne, näh­ti ik­ka­gi, et mõi­sad on Ees­ti tu­gi­luus­tik,“ rääkis Val­do Praust.

Ku­na Sak­sa­maal olid sa­ma­su­gu­sed selt­sid seo­tud põl­lu­ma­jan­dus­koo­li­de ja ma­jan­di­te­ga, ha­ka­ti ka aad­lik­ke koon­da­nud EPSis 19. sa­jan­dil mõt­teid mõl­gu­ta­ma Ees­tis ühe mõi­sa oman­da­mi­se­le, et te­ha näi­dis­ma­jand ja kool. Reeg­li­na õpi­ti tol­lel ajal põl­lu­me­heks ük­sik­kor­ras mõ­ne mõi­sa­va­lit­se­ja juu­res, sta­žee­ri­mas käi­di ka Sak­sa­maal, Ve­ne­maal, Aust­rias või mu­jal.

Aas­tal 1910 asu­tas EPS koos Lii­vi­maa sar­na­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­ga Lii­vi-Ees­ti­maa põl­lu­ma­jan­dus­koo­li, et mõi­sa­va­lit­se­jaid ja tei­si kõr­ge­maid põl­lu­ma­jan­duss­pet­sia­lis­te koo­li­ta­da. Kool asus Toom­peal, ka­heaas­tas­te kur­sus­te jä­rel saa­de­ti õp­pi­jad mõi­sa­te juur­de tu­dee­ri­ma, õpingud lõp­pesid ek­sa­mi­ga. Koo­li vas­tu­võt­mi­sel oli kaks tin­gi­must: ka­he­aas­ta­ne ko­ge­mus põl­lu­ma­jan­du­ses ehk mõi­sas ning sak­sa pä­ri­to­lu. Esi­me­ne lend, 13 õpi­last, võe­ti vas­tu 1910, tei­ses len­nus aas­ta hil­jem oli neid 20.

Ku­na plaan oli kool ko­li­da maa­le, hak­kas EPS ot­si­ma üht mõi­sa. Ees­ku­juks võe­ti Sak­sa­maa näi­dis­ma­jan­di­tel ja mõi­sa­tel põ­hi­ne­vad koo­lid.

Selts os­tis laos­tu­nud Keh­ra mõi­sa
Ot­su­se ta­ga os­ta põl­lu­ma­jan­dus­koo­li jaoks Keh­ra mõis, olid eel­kõi­ge 3 meest: selt­si pre­si­dent, Ees­ti põl­lu­ma­jan­du­se üks suu­re­maid mo­der­ni­see­ri­jaid Theo­dor Pi­lar von Pilc­hau ning selt­si sek­re­tär, Tar­tu Üli­koo­li ha­ri­du­se­ga ju­rist Eduard Mic­hael von Bo­dis­co ja selt­si liht­lii­ge, Kuk­se­ma mõi­sa oma­nik Ale­xan­der Wil­helm Ca­sar von Sc­hil­ling.

Loe pikemalt 11. novembri Sõnumitoojast.