Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) tunnistas kehtetuks mullu novembris tehtud otsuse, millega eraldati Anija vallavalitsuse esitatud Kehra linna sademeveesüsteemide rajamise projektile 920 566,08 eurot toetust. Kolmes etapis, kuni 2029. aastani kavandatud projekti omaosalus pidi olema üle 613 000 euro, projekti kogumaksumus 1 534 276,80 eurot. Selle eest oli kavas rekonstrueerida amortiseerunud ja rajada uusi vihmaveetorustikke, uuendada või ehitada väljalasked ja õlipüüdurid ning korrastada kraave ja drenaažisüsteeme. Esimeses etapis plaaniti uuendada Aia ja Metsa tänava piirkonna sademeveesüsteem, teises etapis rekonstrueerida väljalaske ja õlipüüdureid ning rajada uusi, kolmandas etapis uuendada sademeveesüsteeme peamiselt Põrgupõhjas.
„Saime KIKi riskihaldusosakonna juhataja käskkirjaga teavituse, et Anija vallalt võeti toetus ära, sest me ei korraldanud nõuetekohase aja jooksul riigihanget,“ sõnas abivallavanem Priit Vabamäe.
Ta selgitas, et tegu oli inimliku eksitusega – toetusprojektide puhul on seni enamasti määratud vaid lõpetamise tähtaeg, kuid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud sademeveesüsteemide rajamise toetusmeetmes oli üks vallavalitsusele märkamata jäänud lisatähtaeg – toetuse saaja peab alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust hiljemalt kuue kuu jooksul alates abikõlblikkuse perioodi algusest: „Teadsime, et projekti lõpetamise tähtaeg on 2029. aasta lõpp, ning me ei kiirustanud, sest tegu oli väga keeruka hankeprotsessiga. Eraldada tuli palju abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning me ei soovinud tellida projekti eraldi, vaid korraldada projekteerimis-ehitushanke koos. Kui hanke välja kuulutasime, olime sellega hiljaks jäänud ja läinud üle meetmemääruses kehtestatud tähtaja.“
Priit Vabamäe rääkis, et pärast seda, kui KIKist anti vallavalitsusele tähtaja ületamisest teada, suheldi nii meetme koordinaatori kui KIKi juristi ja riskiosakonna juhatajaga, kuid läbirääkimised ei kandnud vilja.
„KIKi otsus oli nii-öelda imperatiivne – meetme määruses on tähtaeg kirjas ning ametnikul kaalutlusõigus puudub. See tähendab, et kahjuks võeti Anija vallale eraldatud toetus ära,“ lausus ta.
Vallavalitsus tegi samasse meetmesse ka uue taotluse, kuid see jäi nimekirja lõppu, sest vabanevale rahale oli järjekord. Nüüdseks on kogu toetusmeetme raha jagatud ja meede suletud.
„Meie jaoks on tegu suure tagasilöögiga ning ees ootab analüüs, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida,“ sõnas abivallavanem.
Ta tõdes, et praegu ühtegi sarnast toetusmeedet ei ole ning vallaeelarvest ei ole projekti kavandatud mahus lähiaastatel kindlasti võimalik realiseerida. Seetõttu on vallavalitsus koostamas uut tegevuskava, kuidas Kehra sademeveesüsteeme uuendada: „Koostame uue plaani – selgitame välja, kus on sadeveeprobleem kõige suurem ehk millistes lõikudes on sadeveetorustiku välja vahetamine kriitilise tähtsusega ning kas mingites osades saab piirduda vanade torude remondiga.“
Priit Vabamäe sõnul ei kaasne Kehras tugevate vihmasadude ja suurveega probleemi, et majade hoovid oleksid üleujutatud, küll aga kimbutab liigniiskus paljusid kortermaju – vihmasadudega koguneb vesi keldritesse ning pärast niisket ja sajurohket perioodi on keldrid tükk aega märjad.
Käesolevaks aastaks oli toetuseta jäänud projektiga kavandatud Kehra linnas Aia ja Metsa tänava piirkonna sademeveesüsteemi rekonstrueerimine ja uuendamine: „Kindlasti peame leidma nende tänavate sadeveeküsimustele lahenduse, sest järgmisel aastal on meil plaanis Aia ja Metsa tänavatel tee rekonstrueerida.“
Anija abivallavanem märkis, et alates 2028. aastast avaneb Euroopa Liidu uus rahastusperiood.
„Kuna Euroopas on palju üleujutusi, on sadeveeteemad endiselt prioriteetsed ja loodetavasti tuleb selle jaoks veel toetusmeetmeid. Niipea, kui need avanevad, esitame uue taotluse,“ ütles Priit Vabamäe.







