
Lõppenud kooliaastal oli Raasiku koolis praktikal vabatahtlik Konstantin Kutzera Saksamaalt. Ta oli peamiselt abiks pikapäevarühmas – käis õpilastega õues või aitas õpetaja juhendamise põhjal klassis ülesandeid läbi viia. Ka käis ta abis tundides ning tegi õpilastele saksa keelt ja kultuuri tutvustava tunni.
Konstantin Kutzera ütles, et teda üllatas enim see, kui kaasaegne ja digitaalselt arenenud on Eesti, eriti võrreldes Saksamaaga.
„Siinsed inimesed tunduvad alguses pigem reserveeritud, aga kui nendega tuttavaks saada, on väga sõbralikud ja abivalmid. Koolis räägivad siin inglise keelt väga väikesed, ka esimese klassi lapsed, mis teeb suhtlemise palju lihtsamaks. Natuke harjumist vajas, et asju planeeritakse tihti üsna lühikese etteteatamisega. Saksamaal ollakse harjunud rohkem selge struktuuri ja varasema planeerimisega,“ rääkis ta.
Praktika Raasiku koolis näitas välisvabatahtlikule eelkõige seda, kui oluline on koolielus iseseisvus ja paindlikkus: „Ma õppisin, kuidas õpilastega töötada, neid erinevates olukordades toetada ja kooli igapäevase süsteemiga kaasa minna. Kuna see oli minu esimene praktiline töökogemus, oli väga arendav. Üks suurimaid avastusi oli kooli väga avatud ja vahetu õhkkond. Näiteks pöördutakse siin õpetajate poole eesnimedega. Õpetajate ja õpilaste suhtlus on tihti otsesem ja vähem ametlik kui Saksamaal, kuid jääb siiski lugupidavaks. See loob meeldiva ja usaldusliku õpikeskkonna.“
Eesti koolisüsteem toimib Konstantin Kutzera arvates väga hästi ja pakub huvitavaid lähenemisi, millest on ka teistel õppida. Tema mentor Raasiku koolis oli inglise keele õpetaja Jonathan Andrew Bull.
Raasiku kool on välisvabatahtlike praktikakoht olnud viimased neli aastat, praktikandid on olnud peale Saksamaa ka Hispaaniast ja Itaaliast. Kooli direktor Triin Hallik selgitas, et varem organiseeris välispraktikante Raasiku valla koolidesse-lasteaedadesse omavalitsus, möödunud suvest on nende koolil Erasmus+ programmi kaudu välisvabatahtlikke vastuvõtva või koordineeriva organisatsiooni akrediteering.
„Näeme välisvabatahtlike vastuvõtmises suurt väärtust nii õpilastele kui õpetajatele ja ka välisvabatahtlikele endile. Eelkõige aitab nende kohalolek avardada meie õpilaste silmaringi. Noored Euroopa eri riikidest tutvustavad lastele oma keelt, kultuuri, traditsioone ja igapäevaelu, see muudab rahvusvahelise õppe eluliseks ja vahetuks. Sellised kohtumised aitavad kasvatada sallivust, uudishimu ning huvi teiste rahvaste ja kultuuride vastu,“ lausus Triin Hallik.
Ta lisas, et välisvabatahtlikega suheldes areneb laste suhtlemisoskus – nad saavad kogeda, kuidas leida ühine keel ka siis, kui emakeel pole sama. Ka õpetajail aitab koostöö välisvabatahtlikega laiendada silmaringi.





