Anija Valla Noortekogu juhatus saatis valla viiele asutusele märgukirja noorte tehtud ettepanekutega.
Veebruaris viis noortekogu Anija alla noorte seas läbi ideekorje, mille küsimustele vastanud 48 noort tõid välja kitsaskohad ning esitasid ettepanekuid, kuidas arvestada paremini noorte vajadustega ja toetada nende heaolu Anija vallas.
Noortekogu tegi saadud vastustest kokkuvõtte ning esitas viiele asutusele noorte ettepanekud, mis on nende hinnangul teostatavad – Anija vallavalitsusele, valla kultuurikeskusele, noortekeskusele, Kehra gümnaasiumile ja Anija Valla Spordimaailmale. Paluti ka vastata, kas ja kuidas esitatud ettepanekutega on kavas arvestada, millised on võimalikud lahendused nende elluviimiseks. Noortekogu pakkus, et saab mõne väljatoodud murekoha lahendamisel kaasa aidata.
Noorte ettepanekud 5 asutusele
Vallavalitsusele saadetud märgukirjas on esimesena nimetatud heakorda. Noored on välja toonud, et Kehra jõekääru supluskoht on kohati räpane. Veel on välja on toodud, et vallas puudub noortele välitingimustes sobiv ajaveetmiskoht. Samuti on noored märkinud, et bussiliiklus Kehra-Alavere vahel võiks rohkem arvestada noorte koolivälist huvialategevust.
Valla kultuurikeskusele saadetud märgukirjas on nimetatud, et kontsertide ja muude ürituste korraldamisel võiks esinejate valikul senisest enam arvestada noorema publikuga. Näitena toodi, et Anija valla päeva esinejad on olnud populaarsed pigem vanemate põlvkondade seas.
Pöördumises valla noortekeskusele on esimese murekohana nimetatud, et puudust tuntakse vanema vanuserühma noortele suunatud tegevustest ja üritustest, sealhulgas õhtustel aegadel toimuvatest vabaajavõimalustest. Märgiti, et eriti just Alavere noortekeskuse lahtiolekuajad ei vasta nende vajadustele. Noortekogu tegi ettepaneku kaaluda noortekeskuste töökorralduse paindlikumaks muutmist, sealhulgas lahtiolekuaegade pikendamist ning vanemale vanusegrupile suunatud tegevuste arendamist.
Veel toodi välja, et soovitakse üritusi, kus saavad ühiselt aega veeta eri vanuses ja eri piirkondadest noored. Eelistatakse mitmekesise programmiga festivale ja noortepäraseid kontserte. Juhatus märkis, et seni on neid korraldanud peamiselt valla noortekogu vabatahtlikud liikmed, kuid nad sooviksid ka ise osaleda, mitte korraldada.
Kehra gümnaasiumile saadetud kirjas oli soov, et suure koolimaja ees saaks lisaks lauatennisele mängida ka korvpalli. Samuti olid noored välja toonud, et gümnaasiumi tunniplaanis on väga põnev ja mitmekesine valikainete kursuste valik, kuid kuna populaarsed kursused kattuvad, tuleb mõnest olulisest loobuda. Paluti kaaluda lahendusi, mis arvestaksid noorte vajadustega ega seaks neid olukorda, kus tuleb valida samaväärse tähtsusega valkkursuste vahel. Lisaks on kirjas, et valla koolide vahel võiks olla rohkem ühistegevusi – see annaks parema võimaluse luua kontakte teistes piirkondades elavate eakaaslastega, ühised tegevused toetaksid ka kogukonnatunnet ja koostööoskuste kujunemist.
Anija Valla Spordimaailmale saadetud pöördumises on märgitud, et ideekorjele vastanud noorte arvates keskenduvad spordiüritused peamiselt käsi- ja jalgpallile, kuid valik võiks olla mitmekesisem ja kättesaadavam ka hobisportlastele, et osaleda saaksid ka need, kes igapäevaselt aktiivselt spordiga ei tegele. Veel toodi välja, et Kehra staadionil asuv teine võrkpalliväljak ei ole kehva seisukorra tõttu kasutuses ja vajaks korrastamist. Märgiti veel, et ka terviserajad vajavad paremat hoolt – radadel on langenud oksad ja prügi, värskendamist vajaksid vananenud sildid.
Noortekogu kutsub arutelule
Anija valla noortekogu esimees Mirtel Maria Rulli ütles Sõnumitoojale, et noortekogu tegi ideekorjet neljandat aastat, asutustele saadeti selle kohta kirjad esimest korda.
„Igal aastal oleme teinud kokkuvõtet ja neid meie koosolekul arutanud. Kuna seni pole need asutusteni otseselt jõudnud, võtsime seekord noorte ideedest teostatavamad välja, otsustasime märgukirjadega neile saata,“ sõnas ta.
Mirtel Maria Rulli tõdes, et neile ootamatult võtsid mõned nende kirja noortekogupoolse rünnakuna: „Kuid meie eesmärk ei olnud kedagi noomida või teha etteheiteid, see oli lihtsalt võimalus vahendada noorte ideid ja soove. Noortevolikogu ongi vallas ju selleks, et ka noorte hääl siin kõlaks. Mõtlesime, kui ettepanekud jõuaksid ametliku kirjaga iga asutuse juhini, on need talle teada ja saab hakata tegutsema. Mõistame, et paljusid asju pole lihtne muuta ja kõike ei saagi korraga, aga miks me ideekorjeid teeme, kui need kusagile ei jõua.“
Esimees lisas, et nüüdseks on noortekogu juhatuse liikmed kõigi kirja saanud asutuste juhtidega rääkinud ja asja selgitanud ning on kokku lepitud – kui kõigilt osapooltelt tagasiside olemas, korraldatakse ühine koosolek.
„Soovime üheskoos läbi arutada, millised noorte ettepanekud on realiseeritavad, mis on kellegi võimalused, mida saame teha koostöös noortekoguga, mida asutused omavahel. Koostöö on alati hea, keegi ei pea kõike üksi tegema,“ lausus Mirtel Maria Rulli.
Ta lisas, et viimastel aastatel on noortekogu tegelenud peamiselt noortele ürituste korraldamisega, seetõttu on neil vähem jäänud aega selleks, milleks noortekogu on loodud – julgustada noorte kodanikualgatust ning kaasata neid vallaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse.







