
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) ja Anija vallavalitsuse koostöös on käimas valla haridusasutustes pakutava toidu kvaliteedi hindamine.
„Me ei analüüsi ainult söögi kvaliteeti, vaid vaatame üle kogu protsessi – näiteks kuidas ja millistes anumates jõuab toit meie asutustesse, kuidas seda pakutakse, kas süüakse ühises saalis või lasteaedades rühmades, kuidas õpetatakse lastele Eesti toidukultuuri ja rahvustoitudega seonduvat, samuti vaatame detailselt üle köökide varustuse,“ lausus Anija abivallavanem Tiina Silem, kes on hindamiskomisjoni üks liige.
Koos temaga tutvuvad Alaveres, Aegviidus ja Kehras asuvate koolide ja lasteaedade toitlustamisega HOLi haridusasutuste tervisedenduse koordinaator Mari-Liis Valter, toitlustusvaldkonna õppejõud ja koolitaja Anne Kersna ning toitumisnõustaja ja -terapeut Victoria Palusaar.
Tiina Silem selgitas, et komisjon ei tee ettekirjutusi, vaid esitab igale asutusele raporti, milles tuuakse välja, mis on hästi, ning ka see, mida võiks muuta või teha teisiti. Maikuus, kui kõik haridusasutuste köögid ja toitlustamine on üle vaadatud ja asutustele detailsed raportid esitatud, tutvustatakse koondaruannet koos ettepanekutega Anija vallavalitsusele.
Osalemine on vabatahtlik
Anija vald on Harjumaa teine omavalitsus, kus haridusasutuste toitlustamist hinnatakse. Esimesena läbisid selle eelmisel aastal Lääne-Harju valla 8 asutust.
Mari-Liis Valter selgitas, et koolide-lasteaedade toidu kvaliteedi hindamine sai mõni aasta tagasi alguse Raplamaalt, nüüd on laienenud ka mujale. Esmalt teeb iga osalev asutus põhjaliku eneseanalüüsi, seejärel annab oma hinnangu väline töörühm, lõpuks tunnustatakse toitlustusvaldkonnas hästi toimetavaid asutusi. Ta märkis, et niisugune hindamine on lisaks oma toitlustamisvaldkonna analüüsimisele hea võimalus saada asjatundjate tagasisidet ja soovitusi.
„Hindamises osalemine on vabatahtlik, ühtegi asutust selleks ei kohustata,“ ütles tervisedendaja ja lisas, et aastas jõuavad nad hindamist teha ühes omavalitsuses.
Kui HOList tänavu küsiti, kes on koolitoidu hindamisest huvitatud, oli Anija vallavalitsus esimene, kes andis soovist teada.
„Olen eriti rõõmus selle üle, et meie valla kõik haridusasutused tulid kaasa,“ sõnas Tiina Silem.
Aegviidu koolis ja Alavere lasteaed-põhikoolis
Möödunud nädala esmaspäeval hindas komisjon toitlustamise korraldamist Aegviidu lasteaias ja koolimajas, neljapäeval Alavere koolis ja lasteaias. Kehra kooli- ja lasteaiamajadesse minnakse tuleval nädalal.
Aegviidus valmistatakse lasteaiale ja koolile söök lasteaia köögis, Alaveres kooli köögis. Mari-Liis Valter kiitis, et mõlemad köögid olid väga puhtad, koka töötingimused head, eriti Alavere koolimajas, mis remonditi ligi 5 aastat tagasi. Aegviidu koolis on ruumipuudus ja ka sealses jaotusköögis tuleb köögipersonalil töötada ruumikitsikuses.
„Aga söögisaalid on mõlemas kohas väga armsad ja kodused, õhkkond väga hea,“ kinnitas ta ja lisas, et komisjon ei hinda üksnes seda, mis on taldrikul, vaid üsna põhjalikult vaadatakse ka füüsilist keskkonda.
Selle kohta tehti mõlemale asutusele ettepanekuid. Aegviidu koolis näiteks soovitati plastiklinikud asendada looduslähedasemate vastu ning lisada söögisaalidele hubasust looduslikest materjalidest lauakaunistuste või maitsetaimedega. Alavere kooli köögis soovitati töövahendite ergonoomilisemat paigutust, et kokal oleks mugavam töötada.
„Menüüde osas on praegu enamikul meie haridusasutustest veel arenguruumi, sest uus määrus alles hakkas kehtima,“ lausus Mari-Liis Valter.
Mullu septembrist kehtestas vabariigi valitsus uued nõuded toitlustamisele haridusasutustes. Seati tunduvalt rangemad normid kooli- ja lasteaiatoidus lubatud soola- ja suhkrusisaldusele, piirati poolfabrikaatide pakkumist, suurendati lihatoodetes nõutavat lihasisaldust, köögivilju peab pakkuma iga päev, puuvilju vähemalt kolm korda nädalas.






