JAAN VELSTRÖM
„Sõnumitooja“ 13. juuli artikkel „Kuusalu valla üldplaneeringu eelnõu on korrigeerimisel“ tekitas küsitavusi.
Kõigepealt, korrigeerimisel on Kuusalu valla üldplaneering olnud juba 16 aastat. Üldplaneering peab ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused valla majanduslikuks, kultuuriliseks, sotsiaalseks ja keskkonnahoidlikuks arenguks.
Loetletud eeldustele üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ei vasta.
Lahemaa Maaomanike Liit esitas vallavalitsusele aprillis eelnõu kohta üle saja küsimuse ja ettepaneku. Üldplaneeringu tekst ei ole üheselt mõistetav ja tekitab lugedes pidevalt arusaamatusi. Kõigepealt pikendas vallavalitsus meile vastamise tähtaega 30. juunini, juuli alguses aga 30. septembrini.
Mis puutub avalikke teid, siis siin on „rätsepatöö“ vallal pooleli. Üksikuid probleeme on külades ridamisi ja kõik need vajavad lahendamist. Avalikuks teeks määramisel ei lõpe tegevus mitte haldusaktiga, vaid eeldab ka omavalitsuselt lepingu sõlmist tee omanikuga.
Üldplaneeringu koostamise töörühm on vallas nõuandvas rollis. Kuid see ei tähenda, et töörühma saab suhtuda kui juhuslikult ellu kutsutud gruppi, keda on vaja siis, kui soovitakse mingit tegevust õigustada.
Kas üldplaneeringu koostamise töörühmal on kokkuleppeline töökorraldus? Koosolekute protokollimine ei tundu korrektne ning kes seal otsuseid vastu võtab, on täiesti arusaamatu.
Vallavalitsus moodustas 2018. aastal üldplaneeringu kaheksa piirkondlikku töörühma, nendest esitas lõpparuande koos ettepanekutega minu andmetel kolm. Juminda poolsaare töörühmas osales näiteks üheksa küla, esitatud ettepanekutest ei arvestatud üldplaneeringu eelnõus ühtegi. Keskkonnaameti jäikust aktsepteeris vallavalitsus täielikult, oma inimeste arvamusi aga mitte.
Probleemi olemus on lihtne – looduskaitseseaduses on arvestatud küll loodust, kuid mitte inimest. See, et ka inimene on looduse osa ja tal on kusagil oma elupaik, käib „peavoolu“ ametnikele üle mõistuse. Siit tuleneb ka püüe eirata eraomandit ja üle tähtsustada kaitse-eeskirja. Näiteks eelmine kliimaminister Yoko Alender ei saanud minu arvates elanike muredest aru, see väljendus ka kohtumisel Kolga seltsimajas. Tema hilisemad kirjalikud vastused küsimustele kordasid seniseid ametkondlikke seisukohti.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja looduskaitseseadusest lähtuvad kaitsealade kaitse-eeskirjad on omavahel vastuolus. Seda saab lahendada kohtus.
Üldplaneering on vallale vajalik sel juhul, kui ta tagab arengu ja valla tulubaasi. Formaalse üldplaneeringu, nii-öelda „linnuke kirja“ printsiibil, võiks rahulikult tegemata jätta.




